Biden tühistas teisipäeval reisid Saksamaale ja Angolasse, andes löögi Ukraina relvadoonorite Ramsteini grupi kõigi aegade kõrgeima taseme kohtumise korraldamisele, mille eesmärk oli rõhutada lääneriikide vankumatut toetust Venemaa sissetungi tõrjuvale Ukrainale.

"2024. aasta 12. oktoobri sündmus lükkub edasi," teatas Ramsteini lennubaasi USA avalike suhete büroo ajakirjanikele saadetud avalduses. "Teated Ukraina kontaktrühma tulevaste kohtumiste kohta on peagi tulemas."

Poola presidendi Andrzej Duda välispoliitika nõunik Mieszko Pawlak oli juba varem Reutersile öelnud, et kohtumist ei toimu ja seetõttu Duda Saksamaale ei sõida. Pawlak ütles, et USA ei olnud veel uut kuupäeva välja kuulutanud.

Ramsteini rühma riigid pidid kogunema Bideni 10.–13. oktoobriks kavandatud riigivisiidi kõrval, mis oleks olnud esimene USA presidendi riigivisiit Saksamaale peaaegu 40 aasta jooksul.

Kuid Valge Maja teatas, et Biden lükkab oma reisi edasi, et tegeleda orkaan Miltoni ettevalmistuste ja abitegevuse koordineerimisega pärast seda, kui eelmises USA kaguosa septembris tabanud suures orkaanis hukkus üle 200 inimese.

"Oli selge, et Biden pidi saatma signaali, et ta hoolitseb sisepoliitika eest – nii lähedal (USA) valimistele," ütles Saksamaa välispoliitika mõttekoja SWP direktor Stefan Mair. "Ma ei näe seda (edasilükkamist - toim.) Ukraina tähtsuse vähendamisena."

Pärast Venemaa laiaulatuslikku sissetungi Ukrainasse 2022. aastal kogus Washington Saksamaal Ramsteinis asuvasse USA õhuväebaasi Kiievit toetavate riikide esindajad, moodustades umbes 50 riigist koosneva rühma, mille kaitseministrid kohtuvad regulaarselt, et viia Ukraina relvaabi taotlused vastavusse annetajate lubadustega.

Laupäevase kohtumise, mis oleks esimene valitsusjuhtide tasandil, pidid avama Bideni, Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Saksamaa liidukantsleri Olaf Scholzi kõned.

Ukraina meedia: Ramsteinist loodeti olulisi otsuseid

Ukraina lootis ärajäänud Ramsteini kohtumiselt, mis oleks olnud esimene grupi liidrite tasemel kokkusaamine, mitmeid enda jaoks olulisi otsuseid, kirjutas Ukraina väljaanne European Pravda ajakirjanik Serhii Sõdorenko kolmapäeval.

Tema sõnul lootis Ukraina, et parimal juhul oleks võidud Ramsteinis Ukraina võtmedoonorriikide juhtide kinnisel kohtumisel anda Ukraina relvajõududele luba kasutada lääne kaugmaarakette Venemaa territooriumil asuvate sihtmärkide tulistamiseks ning samuti võinuks liitlased teatud tingimustel kokku leppida ka Ukraina kutsumises NATO-sse.

Tõsistest plaanidest kohtumisega seoses andnud tunnistus ka see, et kuigi Ramsteini kohtumisi on kahe ja poole aasta jooksul peetud juba 24 korda, oli nüüd esmakordselt kavas riigijuhtide taseme kohtumine. Seda, et kohtumine pidi olema tõsine ja sisukas, kinnitas ka see, et lääne meedia andmetel said kõik osalejad soovituse tulla kohale nn laiendatud delegatsiooniga – kohtumine pidi toimuma formaadis "juht pluss kolm osalejat" ning USA eeskujul pidanuks kolmikusse kuuluma kaitse- ja välisminister.

Muidugi – nagu sellistel üritustel ikka – ei oleks enam kui 50 riigi osavõtul (nende hulgas näiteks ka venemeelne Ungari) toimuv täiskogu üldkoosolek kujunenud tõeliselt oluliste otsuste langetamise kohaks. Kuid paralleelselt suure koosolekuga pidid toimuma kitsama ringi kokkusaamised. Eelkõige pidid läbirääkimisi pidama Ukraina nelja peamise kaitseabi doonori – USA, Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa – juhid, aga toimuma pidi ka mitmeid kahepoolseid kohtumisi, eelkõige peeti silmas Bideni kõnelusi Saksamaa liidri Olaf Scholziga, kes mõlemad hoiavad Ukraina toetamisel endiselt kinni mitmest punasest joonest.

Mihkelson taunis Ramsteini tippkohtumise edasilükkamist

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kritiseeris kolmapäeval teadet, et Ramsteini tippkohtumine planeeritud ajal ei toimu.

"Rammsteini tippkohtumise ärajäämine saadab Venemaale ühemõttelise signaali – lääs ei ole (veel) valmis Ukraina võiduplaani toetama. Puudu on poliitilisest tahtest, julgusest ja ressurssidest. Mis aga kõige hullem, see annab märku, et lääs ei ole valmis oma ideaalide eest võitlema," kirjutas Mihkelson sotsiaalmeediakanalis X (endine Twitter).

The cancellation of the Rammstein Summit sends an unequivocal signal to Russia - the West is not (yet) ready to support Ukraine's victory plan. There is a lack of political will, courage and resources. Worst of all, it signals that the West is not ready to fight for its ideals.

— Marko Mihkelson (@markomihkelson) October 9, 2024

Facebookis teisel teemal kirjutades tunnistas Mihkelson: "Minu hinnangul on Venemaa praegu kahjuks selles kurnamissõjas võidukursil, kui lääneriigid kiiresti midagi ette ei võta ning strateegiliselt Ukraina võidu nimel ei tegutse."

Tallinna külastanud NATO assamblee majandus- ja julgeolekukomitee liikmetega kohtunud Mihkelson lisas, et seda sõnumit jagasid ka mitmed kolleegid Euroopa liitlaste seas.

"See annab siiski lootust, et vaatamata raskustele suudab lääs ikkagi ennast kokku võtta ja Ukraina nimel vajalikku poliitilist võidutahet näidata," lisas ta.