Nimi Indrek Kabel ei ütle teile ilmselt midagi, aga 31-aastane turvatöötaja on püstitanud omalaadse rekordi. Viimase aasta jooksul on ta pidanud umbes 150 avalikku koosolekut, kus pritsib vandenõuteooriaid ja solvanguid peamiselt juutide aadressil. Sellised juhtumid panevad taas paljud küsima, kust jookseb vaenukõne ja vaba sõna piir.

Kabel on viimase aasta jooksul Tammsaare pargis sellisel moel üles astunud juba 150 korda. Põhja prefektuuri operatiivbüroo juhi Vaiko Vaheri sõnul mullu oli Põhja-Eestis avalikke koosolekuid umbes 800, tänavu on neid olnud kuskil 600. "Kui öelda, et kodanik Indrek on nendest 600-st 150 teinud, siis see on päris märkimisväärne arv," märkis ta.

31-aastane Saaremaalt pärit ja enda sõnul turvatöötajana elatist teeniv Indrek pole mitte ainult pidanud rekordilisel hulgal koosolekuid nii lühikese aja jooksul, vaid paljude tähelepanu tõmbab – otse öeldes ärritab – nende sisu.

Kõik osapooled möönavad, et kõnekuriteod on keeruline teema seda enam, et tihti räägitakse läbisegi erinevatest asjadest. Näiteks vihakõne ja vaenukõne ei ole üks ja sama asi. Kui vihakõne tähendab lihtsalt vihast kõnelemist ja võib tuua tsiviilhagi laimu või solvangu eest, siis vaenukõne võib olla kuritegu.

Kabel alustas aktsioone eelmisel sügisel Palestiina toetuseks.  Vaher ütles, et kui Kabel ei kasutaks megafoni, ei peaks üritust isegi registreerima, sest igaühel on õigus selleks mõeldud kohas, nagu väljakud ja platsid, meelt avaldada ning politsei peab arvet peamiselt seetõttu, et samasse kohta ei satuks korraga mitu üritust.

"Me oleme temaga suhelnud. Juba eelmise aasta sügisel me kutsusime ta välja, et selgitada, mis ta täpselt teha tahab. Mis selle Palestiina toetuseks taga on. Ei saa salata, et kodanik Indrekul on välja kujunenud väga tugev iseenda tõde, mida ta Tammsaare pargis kuulutab," lausus Vaher.

Vaheri sõnul on politsei saanud Kabeli tegevuse kohta viis kaebust. Üks neist tuli läinud talvel Gaspar Šabadilt.  

Politsei keeldus Kabeli suhtes väärteomenetluse algatamisest – ja kui Šabad juudi kogukonna toel selle edasi kaebas – jättis ka kohus politsei otsuse jõusse. Lihtsalt öeldes on sõnum – sariprotestija pole ohtlik, ei kutsu üles vägivallale ja tema jutt, ükskõik kui ajuvaba, liigitub sõnavabaduse alla. Nii ongi politsei Kabelit karistanud ühe korra 160-eurose trahviga sisuliselt prügi maha loopimise eest, kui ta viskas laiali lendlehti, ning korra väärteoprotokolliga, kui ta unustas ühe ürituse ametlikult registreerida.

Juudi kogukonna toel kaebas Šabad edasi Euroopa Inimõiguste kohtusse. Reformierakonda ja Tallinna volikogusse kuuluv Šabad on ka ise miitinguid korraldanud nii EKRE vastu kui Valgevene opositsiooni poolt.

Kuna üle maailma on olnud rünnakuid juutide ja nendega seotud objektide vastu, on ka Eestis tugevdatud turvameetmeid näiteks Juudi kooli juures. Ühelt poolt leiavad juudi aktivistid, et Eesti seadus on ajale jalgu jäänud, teisalt tundub neile, et valitseb ebavõrdne kohtlemine.

Politsei on teinud ridamisi trahve Georgi lintide ja Z-tähiste eest ning püüdis isegi vastutusele võtta Palestiinat pooldaval üritusel "Jõest mereni" loosungiga noori, aga see vaidlus veel kestab kohtus. PPA sõnul pole see topelstandard, vaid rakendati teist, 2022. aasta kevadel karistusseadustikku lisatud paragrahvi, mis räägib agressiooni või terrorismi pooldavatest sümbolitest ja mille eesmärk oli peamiselt ära hoida punasümboolikaga vehkimist.

Politsei ei tee saladust, et kõnekuritegude menetlemine on juba praegu keeruline, aga ka teemaga palju tegelenud vandeadvokaat Karmen Turk mõistab, miks vaenukõne direktiivi rakendamine Eestis nii vaevaliselt kulgeb.

"Seal tulebki olla äärmiselt ettevaatlik. Mitte et ma kuidagi kaitseks vihast kõne või vaenukõne, kindlasti mitte. Vaenukõnel kui sellisel pole mitte mingit lunastavat väärtust, sel ei ole mitte mingisugust väärtust meie ühiskonnas. Samas, iga ühiskond peab enda riigi, enda sotsiaalse ja poliitilise tausta alusel mõtlema, mis on õige tasakaalukoht," lausus vandeadvokaat Karmen Turk.