Bigbanki suuromanik Parvel Pruunsild nõuab kohtult, et Eesti riik maksaks talle sideandmete ebaseadusliku säilitamise eest trahvi. Esialgsete arvutuste järgi võiks hüvitis küündida 70 miljoni euroni, kuid Pruunsilda esindava advokaadibüroo Levini partneri Paul Kerese sõnul tuleks tähele panna, et nende nõue päris selline pole.

"Parvel Pruunsild on esitanud kahjunõude, et kohus omal äranägemisel, siseveendumuse järgi mõistaks välja mingi õiglase hüvitise. Aga see on ju täiesti põhjendatud sellepärast, et kui riigi sunnil rikutakse teadlikult isiku põhiõigusi, siis miks ta ei võiks kohtusse pöörduda. Peakski. Ja riik peab selle jamaga tegelema," selgitas Keres.

Vandeadvokaadi, Tartu Ülikooli kaasprofessori Carri Ginteri jaoks oli üllatav, et Pruunsild otsustas selle teekonna ette võtta, kuigi õiguslikult on kõik väga loogiline. Euroopa kohtupraktika on Ginteri sõnul olnud juba vähemalt 2014. aastast selgel seisukohal, et sideoperaatoritele pandud andmete masskogumise ja säilitamise kohustus riivab inimeste põhiõiguseid. Seetõttu tuleks elektroonilise side seaduse vastav paragrahv vandeadvokaadi arvates kustutada.

"Riik ei tohi kohelda kõiki oma kodanikke potentsiaalsete kurjategijatena. Ja kuna see praktika on väga pikaajaline, see on korduv, Eesti riik on Euroopa Kohtus ka kaotanud koeravorstikaasuses, et meil on ammu teada juba väga erinevate valitsuste ajal, et see, mis me teeme, on ebaseaduslik ja ometi me oleme pragmaatilistel kaalutlustel jätnud selle paragrahvi kehtima," rääkis Ginter.

Ginteri sõnul on riigil olnud sellest raske loobuda, sest sideandmete kasutamine on olnud lihtne viis pisivaraste tabamiseks ja kergete kuritegude avastamiseks.

Justiitsministeerium on aga vastupidisel seisukohal – sideandmeid ei kasutata ainult kriminaalmenetluses, vaid ka riigi julgeoleku tagamiseks, mistõttu on seadusemuudatusega edasiliikumine olnud raske.

"Me oleme analüüsinud koostöös erinevate asutustega erinevaid variante ja püüdnud leida lahendusi, mis ühelt poolt vastaksid asutuste vajadusele, et nad saaksid oma seadusega pandud ülesandeid täita, ja teiselt poolt, et see uus regulatsioon või võimalik regulatsioon vastaks ka Euroopa Liidu kohtu praktikale," selgitas justiitsministeeriumi karistusõiguse nõunik Markko Künnapu.

"Harvad on need juhtumid, kus on vaja andmeid, mis on väga pikast ajast enne kuritegu nagu näiteks aasta. Aga kindlasti riigi julgeoleku tagamise seiskukohalt on vaja selliseid andmeid, mis julgeolekut tagada aitaksid, säilitada ikkagi maksimaalselt kaua," sõnas juhtiv riigiprokurör Taavi Pern.

Vandeadvokaadid märgivad, et keegi pole Eesti riigile öelnud, et sideandmeid ei tohiks üldse koguda ega kasutada, kuid see peab olema proportsionaalne. Kui palju võib Pruunsilla järel tulla teisi sarnaseid kaebuseid, on praegu keeruline öelda. Põhimõtteliselt võiksid selle sammu astuda kõik Eesti inimesed.