Prokuratuuri sõnul pole nad riigi sunnil kogutud sideandmeid kolm aastat kasutanud
Prokuratuuri kinnitusel on neil käimas mõnikümmend kriminaalmenetlust, kus võib tõendina vaja minna sideandmeid, mille kasutamise hiljutine ringkonnakohtu otsus taas kahtluse alla seadis. Siiski ei kanna prokuratuur kõiki neid tõendeid maha ning kaalub võimalust kohtus veel korra õnne proovida.
Riigikohus on korduvalt öelnud, et kui mõni tõend saadi kätte menetlusreegleid väänates, ei tähenda see kohe, et asi prügikasti lendab. Võib-olla oli rikkumine väike või kuritegu väga tõsine, võib-olla saaduks tõend toimikusse ka ilma reegleid rikkumata – kõike võib kaaluda.
Aga riigi käsul kogutud sideandmete kasutamise puhul suuremat kaalutlusruumi pole. 2021. aasta suvel tuletas riigikohus meelde aasta varem sündinud Euroopa Kohtu lahendit, mis ütles, et selline korraldus andmeid korjata pole põhimõtteliselt õige.
Sestap teatas ka riigikohus, et alates 2020. aasta 7. oktoobrist tuleb niisuguste andmete kasutamist käsitleda tahtliku ja olulise eraelu puutumatuse rikkumisena. See tähendab, et selliseid andmeid ei tohi kriminaalmenetluses tõendina kasutada.
Niisiis ütles Tartu ringkonnkohtu kriminaalkolleegiumi esimees Erkki Hirsnik, et tema jaoks polnud midagi revolutsioonilist ka otsuses, mis Priit Humala ja Parvel Pruunsilla kaasuses sideandmete kasutamise ära keelas. "Ega kuidagi teistmoodi seda otsust ei oleks saanud teha," sõnas Hirsnik.
Sideandmeid plaaniti kasutada mitmekümnes kriminaalasjas
Prokuratuurile oli ringkonnakohtu otsus aga oluline äratuskell. Alates septembri keskpaigast nad sidefirmadelt enam andmeid ei küsi ning esimesi vilju on juba näha.
20. septembri hommikul avastasid mõned Tartu autoomanikud, et nende sõidukid olid öö jooksul otsekui haihtunud. Veel paar nädalat varem oleks seepeale sidefirmade poole pöördutud, et uurida, missugused telefonid kriitilistel hetkedel piirkonnas liikusid. Aga seekord võisid varaste elektroonilised jäljed kaotsi minna.
Kuid see on ainult üks osa probleemist. Pärast 2021. aasta otsust on sideandmete kasutamine kriminaalmenetlustes küll oluliselt vähenenud ning tihtilugu kasutatakse väljaküsitud andmeid nii-öelda taustatööks. Aga paljudes asjades on need endiselt ka olulised tõendid.
"Ma aiman, et neid menetlusi, kus on sideettevõtjalt saadud andmed vormistatud protokolliks, on mõnekümne ringis," ütles juhtiv riigiprokurör Taavi Pern. "Eks meil aastati on 70 kuni 80 kriminaalasja, kus on tõendikogumis näha ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll."
Nüüd seisab prokuratuuri ees küsimus, kas selliste tõenditega tasub veel kohtusse pöörduda või tuleb käimasolevates menetlustes kaardid ümber mängida.
"Praeguses olukorras, kui ikkagi prokuratuur läheb kuskil sideandmeid kasutama, mina ei näe võimalust, et sellele tõendile oleks võimalik kuidagi tugineda," ütles Erkki Hirsnik. "Minu hinnangul praegu see kaalutlusruum on redutseerunud nullini. Seda ei ole võimalik kasutada," kordas ta.
Pern: oleme kasutanud ainult ärilistel eesmärkidel kogutud andmeid
Ometi ütles Taavi Pern, et arutelud prokuratuuri sees veel käivad. See ei tähenda, et prokuratuur ei oskaks riigikohtu lahendit lugeda. Vastupidi, Pern ütles, et neid andmeid, mida riik käsib sideettevõtjatel aasta aega alles hoida, ei olegi prokuratuur alates 2021. aasta juunist küsinud.
"Ma ei saa küll kinnitada seda, et me oleksime küsinud andmeid teie viidatud sätte alusel," sõnas Pern. "Meie oleme viidanud enda päringutes sellele, et me soovime operaatoritelt saada ärilisel eesmärgil säilitatud andmeid."
Teiste sõnadega: elektroonilise side seadus loetleb pika nimekirja andmeid alates sellest, missuguse sidemasti levipiirkonnas iga Eestis asuv telefon paikneb, kuni selleni, kes kellele ja kui pikalt helistas. Samuti ütleb seadus, et sidefirmad peavad neid andmeid aasta aega säilitama. Aga Taavi Pern kinnitas, et juba rohkem kui kolm aastat pole prokuratuur sellele nimekirjale toetunud.
"Meie oleme neid andmeid kasutanud heas usus, et kui meie oleme pärinud ärilisel eesmärgil säilitatud andmeid ja meie päringule on vastatud, siis sellega ka tegemist on," kordas Pern.
"Ma arvan, et see on selline suitsu silma ajamine, kuna sideteenuste pakkujad annavad siiski välja kõik andmed, mis neil on," ütles seepeale Parvel Pruunsilla kaitsja, vandeadvokaat Paul Keres.
Silmapaistev on see, et Perni sõnul pole prokuratuur kordagi oma päringuga hätta jäänud. Ehk kordagi pole juhtunud, et prokuratuuri palvele anda välja mõne telefoni üheksa kuu kõnelogi, vastab sidefirma, et ärilistel eesmärkidel on nad alles hoidnud ainult kolme kuu logi. Sama lugu on asukohaandmetega. Alati on kõik küsitu kätte saadud. Sellest jääb mulje, et sidefirmadel oleks oma kasutajate kohta vähemalt sama suur andmebaas ka ilma riigi sunnita.
Skeem mõeldi välja riigikogu õiguskomisjoni abil
Taavi Perni kirjeldatud viis sideandmeid saada pole prokuratuuri enda leiutis. Tegelikult saadi juba 2021. aastal aru, et riigikohtu lahend seab ohtu terve rea käimasolevaid ja tulevasi kriminaalmenetlusi.
Seadust muudeti ainult nii palju, et edaspidi pidi andmete väljaküsimiseks kohtult loa saama. Aga andmete õigusvastase kogumisega ei osatud midagi pihta hakata.
Sestap kirjutas riigikogu õiguskomisjon viimasel hetkel seaduseelnõu seletuskirja, et edaspidi saab välja küsida vaid selliseid andmeid, mis on sideettevõtjal sõltumata seaduses pandud kohustusest. Miks seda seadusesse ei kirjutatud, jääb segaseks.
Niisiis kõndis prokuratuur aastaid seletuskirjale rajatud kitsal sillal, kuni Pruunsilla-Humala kaasus selle ümber ajas.
Pern kinnitas, et ka värsket ringkonnakohtu otsust edasi kaevates proovis prokuratuur rõhutada, et tõendina küsitud andmeid pole säilitatud ebaseaduslikult, vaid ettevõte on need omatahtsi alles hoidnud. Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse muutmata.
"Me tegelikult ei tea, mis selle määruskaebuse menetlusse võtmata jätmise põhjus oli," tõdes Pern. "Kas see oli üheselt nõustumine ringkonnakohtuga või lihtsalt selle vajaduse mittetuvastamine, me ei tea."
Tõenäoliselt jõuab veel sideandmeid tõendina kohtusse
Seetõttu usub Pern, et praegu veel käimasolevates kriminaalasjades ei maksa kõiki juba tõenditeks vormistatud sideandmeid kõrvale jätta.
"See on küsimus, mille osas on pöördutud juba prokuratuuri juhtkonna poole ja kindlasti me selle seisukoha kujundame," sõnas ta ning ütles, et tõenäoliselt vaadatakse igale asjale eraldi peale.
Pern märkis, et mõnes asjas on sideandmed üheks tõendiks paljudest. "Seal me võib-olla saame öelda, et tegelikult on see sama teave korratav või taasesitatav muude tõendite pinnalt. Kindlasti on menetluste seas ka neid, kus sideandmete päring on olnud elulise tähtsusega," lisas ta.
Niisiis võib sideandmetest kohtus veel nii mõndagi kuulda. "Kuna meil ei ole ju tegelikult sellist selget riigikohtu praktikat selle olukorra kohta, ma ei välista seda, et ongi otstarbekas lasta kohtutel seda olukorda hinnata ning enda käitumine prokuratuuris paika panna peale kohtute mustvalget hinnangut sellele," ütles Pern.
Toimetaja: Merili Nael