Kui varem sai Eestis kriminaalmenetluses sideandmeid kasutada prokuratuuri loal, siis alates möödunud aastast saab seda teha vaid kohtu loal.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timberg ütles ERR-ile, et need andmed, millele uurimisasutus ligipääsu saab, on piiritletud väga konkreetselt.

"Tegemist on üksnes raskete kuritegude uurimiseks vajaminevate andmetega, mis on piiritletud oluliselt kitsamalt, kui elektroonilise side seaduses loetletud andmekoosseisud, mida sideettevõtja ärilisel ning sideteenuse nõuete ja kvaliteedi tagamise eesmärgil kogub," selgitas Timberg.

Timbergi sõnul peab uurimisasutus selgelt põhjendama, miks ilma taotletavate andmeteta pole kriminaaluurimist võimalik teha. Lisaks tuleb ära näidata nii konkreetsed andmekoosseisud kui ka nende tekkimise ajavahemikud.

Tele2 jurist Anna Pauliina Aavik ütles ERR-ile, et andmete säilitamine ja kogumine toimub vastavalt elektroonilise side seaduse (ESS) paragrahvile 111, mis sätestab sideettevõtja kohustuse andmeid säilitada, et muu hulgas saaks tuvastada sideallikat, side sihtpunkti, kuupäeva, kestust ja kellaaega.

Näiteks tuleb telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefoni- ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutajal salvestada nii helistaja number, kliendi nimi ning aadress, kõne algus- ja lõpuaeg kui ka kärjetunnus, mis näitab, millisest tugijaamast kõne või sõnumi saatmine algatati või lõpetati.

Internetiühenduse, elektronposti ja internetitelefoni teenuse osutajad peavad salvestama aga näiteks nii elektronposti või veebi vahendusel tehtud kõnede teenuse kasutamise alguse (log-in) ja lõpu (log-off) kuupäeva ning kellaaja kui ka telefoni- või mobiiltelefonivõrku siseneva side kasutajatunnuse ja telefoninumbri.

"Tele2 kogub antud paragrahvi lõikudes üks kuni kolm toodud andmeid ning säilitab neid vastavalt seaduses nõutule üks aasta alates side toimumise ajast," lisas Aavik.

Andmeid on vaja koguda aga küberkuritegude uurimiseks

Timberg selgitas, et sideandmed on näiteks küberkuritegude uurimisel kesksed tõendid ning Euroopa Kohus on ka osaliselt uute kohtulahenditega lubanud erandeid absoluutsele andmete säilitamise keelule.

"Selleks, et saaks neid andmeid võrrelda, peavad need olemas olema ja teisiti ei ole andmetel põhinevaid kuritegusid võimalik lahendada. Samuti on leitud, et kasutajate identiteediga seotud andmete üldine säilitamine on kuritegevuse vastu võitlemise ning riigi julgeoleku kaitsmise eesmärgil lubatud," täpsustas ta.

Samas ei ole Timberi sõnul sideandmete kasutamine kriminaalmenetluses suunatud vaid isiku süüstamisele, vaid tihtilugu on need vajalikud hoopis ekslike kahtlustuste kummutamiseks. Ta toonitas, et sideandmete kasutamine Eestis allutatud mitmekordsele kontrollile.

"Alates 2022. aasta algusest tuleb uurimisasutusel sideandmete küsimiseks saada kohtult luba. Varem lubas seadus piirduda prokuratuuri loaga. Kohtult saab luba taotleda prokuratuur ja seega tuleb uurimisasutusel sisuliselt taotleda luba kahel korral – esmalt prokuratuurilt, kes peab nõustuma kohtult loa küsimisega, ning teiseks kohtult, kes otsustab, kas uurimisasutus tohib sideettevõtjalt andmeid küsida või mitte," selgitas Timberg.

Mõlemad õigusasutused hindavad seejuures tema sõnul väga kriitiliselt sideandmete küsimise vajadust, pidades silmas inimeste privaatsuse võimalikku riivet. Seejuures peavad nad lähtuma Euroopa Kohtu praktikaga kehtestatud rangematest põhimõtetest.

Põhiõiguste vastandamine tekitab segadust

Peamine küsimus on Timbergi sõnul aga erinevate põhiõiguste vastandamises.

Oluline on nii eraeluline puutumatus kui ka õigus turvalisusele, mis peavad saama kõrvuti eksisteerida igas eluvaldkonnas, lisas Timberg.

"Kindlasti tuleb tagada, et inimeste eraellu ei sekkutaks põhjendamatult ning selle tagamiseks ongi Eestis sideandmete nõudmisel ette nähtud kohtulik kontroll. Ka õigus turvalisusele on tähtis põhiõigus, mille tagamist me riigilt ootame. Sestap tuleb erinevate põhiõiguste vahel hoida mõistlikku tasakaalu," ütles ta.

Anna Pauliina Aavik ütles, et telekommunikatsioonifirma ootab riigilt õigusselgust.

"Tele2 jaoks on oluline nii turvalisus kui ka privaatsus, seejuures toimides alati vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele. Me oleme huvitatud õigusselgusest ja oleme pöördunud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu kaudu erinevate ametiasutuste poole antud teemal selge seisukoha saamiseks," ütles Aavik.

Täpsemalt otsustas riigikohus 2021. aasta suvel, et kuritegude uurimiseks ei tohi küsida telefoniside andmeid, sest kehtiv kord läheb vastuollu Euroopa Liidu õigusega. Kohus sätestas ka, et õigusvastaselt säilitatud andmete väljanõudmisega rikutaks ka Eesti põhiseadusega tagatud õigust eraelu puutumatusele.

Riigikogus läheb ESS majanduskomisjoni vastutusalasse.

Majanduskomisjoni esimees Priit Lomp (SDE) selgitas ERR-ile, et Euroopa Kohus ei välistanud oma otsuses sideandmete säilitamist riigi julgeoleku tagamise eesmärgil.

"Ka riigikohus oma otsuses käsitleb üksnes kriminaal- ja väärteomenetlust. Sellel eesmärgil muudeti vastavalt ka kriminaalmenetluse seadustikku ning piirati võimalusi nende andmete kasutamiseks," lisas Lomp.

Samas ühtegi eelnõu, milles ESS-i või sideandmete kogumist muutma hakataks, Lombi sõnul komisjoni lauale jõudnud pole. Seega kogutakse andmeid Eestis edasi, küll aga saab neid välja nõuda vaid erandlikel juhtudel.