Septembri keskel jõustus ettevõtja Parvel Pruunsilla kaasuses Tartu ringkonnakohtu lahend, mis tunnistas sideandmed kriminaalmenetluses tõendina lubamatuks. Seejärel andis riigiprokuratuur kõikidele prokuröridele korralduse sideandmete kasutamisest loobuda.

"Me järgime kohtute seisukohti ja siis enam praktikas seda ei tee," ütles juhtiv riigiprokurör Taavi Pern.

Perni sõnul raskendab see oluliselt kuritegude uurimist, sest teatud juhtumite puhul annavad sideandmed ainsa infokillu menetluse jätkamiseks.

"Kui keegi paneb toime pommiähvarduse, helistab Tallinna lennujaama ja teatab, et seal on pomm, siis meie ainukene juhtlõngakene saaks olla see telefoninumber, mille pealt pommiähvardus tehti. Selle kohtupraktika pealt meil ei ole nüüd võimalik minna oma menetlusega edasi ja küsida, milline inimene selle numbriga võiks seotud olla, milline telefon võiks selle numbriga seotud olla. Sama kehtib ka väga levinud kelmuste puhul," selgitas Pern.

Samas on nii Euroopa kui ka Eesti kohtupraktikast mööda vaadatud juba mõnda aega. Euroopa Kohtu otse järgi on sideandmete massiline säilitamine inimõiguste rikkumine. Samale seisukohale asus 2021. aastal ka Eesti riigikohus, lisades, et sideandmete edaspidiseks kasutamiseks kriminaalmenetluses oleks vaja muuta seadust. Osaliselt seda ka tehti ja prokuratuurile anti võimalus taotleda päringuteks kohtuluba.

Seda seadusesätet, mis kohustab sideoperaatoreid andmeid säilitama, aga ei muudetud. Parvel Pruunsilla kaitsja, vandeadvokaat Paul Kerese sõnul peab seadusandja end nüüd kokku võtma ja reformima elektroonilise side seadust niiviisi, et see oleks kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

"Probleem ongi olnud selles, et riik ei soovi seda teha, sest kui neil on seni olnud käes täielik andmete kullakaevandus, siis loomulikult nad ei taha iseennast piirata, et koguda ja kohustada säilitada vähem andmeid. See ongi põhjuseks, mis praegu selliseid kohtulahendeid on kaasa toonud. Nad on ahned ja soovinud endale säilitada maksimaalse infoallika," sõnas Keres.

Keres lisas, et andmete kogumine pole iseenesest õigusvastane. Õigusvastane on tema sõnul see, et neid kogutakse, salvestatakse ja säilitatakse valimatult ja täielikult.

Justiitsministeerium plaanib nüüd seadust siiski muuta. Praegu pole veel selge, milline saab see sisuliselt olema, kuid lahenduseni soovitakse jõuda aasta lõpuks.

"Peamiselt siseministeeriumi eestvedamisel, aga ka teiste riigiasutustega koostöös on kokku pandud selline grupp inimesi, kes analüüsivad selle väga selgelt läbi, mis meie võimalused on seadust muuta, mis on see, mida me saame praktikas muuta. Ja tegelikult see sama mure on viidud ka Euroopa tasandile, selle küsimusega ei ole hädas ainult Eesti üksi, vaid ka teised Euroopa Liidu riigid," ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Laidi Surva.