Justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Elisabet Mast ütles ERR-ile, et prokuratuur küsib kohtult sideandmete taotlemiseks luba vaid väga põhjendatud juhtudel. Möödunud aastal lahendas kohus kokku 376 taotlust, kuid see arv ei tähenda veel positiivsete otsuste hulka.

"Hinnanguliselt vaid ühel kuni kahel protsendil juhtudel keeldub kohus lubade andmisest," iseloomustas Mast asjakohaste praktikute hinnangut ja lisas, et täpset statistikat positiivsete ja negatiivsete otsuste kohta välja anda pole.

Kriminaalmenetluse seadustikku muudeti 2022. aastal ning Mast selgitas, et pärast muudatust vähenes ka kohtutesse esitatud taotluste ja lubade välja andmise arv. Näiteks 2018. aastal anti välja 3319 luba, 2019. aastal oli neid 2706 ja 2020. aastal 2828.

Kui vaadata taotluste lahendamist kohtute kaupa eelmisel aastal, siis selgub, et enim taotlusi (141) lahendati Harju maakohtus, Viru maakohtus lahendati 134 ning Tartu maakohtus 64 ja Pärnu maakohtus 37 taotlust.

Euroopa Kohus teatas möödunud aastal, et lausaline sideandmete säilitamine kuritegevuse vastu võitlemiseks on Euroopa Liidu õigusega vastuolus. Samas käib Eestis andmete kogumine edasi. Küll aga on andmete väljaküsimisele viimastel aastatel seatud rangemad piirangud.