Tuleva aasta eelarve lisa 3 kannab pealkirja "Kavandatavad toetused juriidilistele isikutele valitsemisalade ja programmide lõikes" ning samasugune peatükk on sisaldunud ka eelnenud aastate eelarves.

Kui aga varem sisaldas see lisa konkreetseid mittetulundusühinguid ja sihtasutusi ning neile tegevuskuludeks ja investeeringuteks riigieelarvest eraldatud summasid, siis 2025. aasta riigieelarves on selle alajaotuse detailsuse aste märksa väiksem.

Osa asutuste kohta näeb jätkuvalt täpseid rahaeraldisi, näiteks saab MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus tegevuskuludeks 15 000 eurot, kuid paljude rahasummade puhul jääb nende tegelik saaja ja kasutus hämaraks.

Nii leiab tabelist info, et näiteks täiskasvanuharidust toetavate tegevuste tarbeks on ette nähtud 101 000 eurot ning toetuse eraldamise aluseks on märgitud "Ministri käskkiri". Muusikakollektiividele ja kontserdikorraldajatele tegevuskuludeks eraldatava 445 000 euro kohta saab eelarvelisast teada, et raha on eraldatud kultuuriministeeriumi 12. novembril 2018 tehtud määruse number 3 "Muusikakollektiivide ja kontserdikorraldajate toetamise tingimused ja kord" alusel.

Nende näidetega sarnaseid rahaeralduste selgitusi on kümneid ja kümneid, mis tähendab, et kui soovida eelarvest antud toetustest täit infot saada, tuleks kõigi summade juures selgituseks olevad ministri määrused, käskkirjad, lepingud ja muu selline ükshaaval üles otsida. See ei ole paraku realistlik eesmärk, arvestades, et toetusesaajaid on sadu ning paljude lepingute juures ei ole ka kuupäeva välja toodud.

ERR uuris rahandusministeeriumilt, kas neil endil on konkreetseid toetusi ja selle saajaid hõlmav tabel olemas. Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna finantstalituse juhataja Regina Vällik ütles ERR-ile, et niisuguses detailsuses, kus toetuse juures oleks kirjas konkreetne asutus või asutused, kes selle saavad, neil infot ei ole.

"Toetuse jagamise eelduseks on riigikogus vastuvõetud eelarve, mis on alles menetluses," lausus Vällik. Ta täpsustas, et seda lisa ei teki ka pärast riigikogus eelarve vastuvõtmist.

"Põhjus selles, et varasemalt oli see lisa valitsemisalade plaan, mis kattis vaid vähest osa toetuste kogumahust ja tegelikkus erines olulisel määral selles lisas toodust," põhjendas Vällik.

Vällik lisas, et toetusi riigieelarvest eraldatakse kas seaduste, taotlusvoorude või konkursside alusel ning suuresti ei ole nende saajate või toetuse summad selged. Seega on tema sõnul eksitav näidata neid riigieelarve seaduse seletuskirjas ning Välliku sõnul on see olnud eksitav ka varasemates eelarvetes.

"2025. aasta riigieelarve lisas on määratud toetused sihtgruppidele või eesmärkidele ning lisatud täiendavalt info, mille alusel toetust välja antakse. See võimaldab riigikogul aru saada, milleks toetust kasutatakse," ütles Vällik.

Sõerd: muudatus vähendab läbipaistvust

Riigikogu rahanduskomisjoni liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd (Reformierakond) ütles, et ülevaatlik toetusesaajate tabel on alati eelarves olnud, kuid nüüd on see tõepoolest muutunud.

"See on natuke kummaline. Kui on justkui võetud suund eelarve läbipaistvusele ka koalitsioonilepingut silmas pidades, siis miks neid ridu on vähendatud, ei tea," lausus Sõerd.

Sõerd märkis, et kõnealune eelarve seletuskirja lisa peaks andma infot selle kohta, kui palju eraldatakse ministeeriumide alt raha erinevatele sihtasutustele tegevustoetustena.

"Kui nüüd ka selle informatsiooni osas on toimunud muutus, mis läbipaistvust vähendab, pole see kindlasti kooskõlas selle suunaga, mis on ka koalitsioonilepingus võetud. See on vastupidises suunas minek," ütles Sõerd. "Mingid muutused on toimunud ja mitte läbipaistvuse suunas, pigem on infovälja vähemaks võetud."

Sõerd rõhutas, et oluline info peaks olema eelarves olemas, seda enam, et eelarve seletuskirja maht on 700 lehekülge. Samas on suur osa sellest ebavajalik materjal, mille ühe näitena tõi ta välja ebaadekvaatsete mõõdikute massi, millest tegelikkuses riigi rahanduse juhtimisel ei lähtuta.

"Kogu programmipõhine liigendus, programmide kirjeldused – see on informatsioon, millel tarbijaid ei ole, seda mahtu on metsikult, aga olulist informatsiooni napib. Ja nii ta ongi, sest tegevuspõhine eelarve on ju hoopis teistmoodi üles ehitatud kui tavaline, päriseelarve. Aga avalikkus, ka riigikogu ja ministeeriumid ise tarbivad just seda tavalist eelarvet," tõdes Sõerd.

Rahanduskomisjoni liikme sõnul on suur töö mitte ainult niisuguse eelarve seletuskirja kokku kirjutamine, vaid ka infosüsteemid ja valemid, mida on tarvis programmide ja tulemusvaldkondade põhise liigenduse jaoks.

"See on päris suur ressurss, mida kulutatakse tegevuspõhise mudri peale, aga sellele tarbijaid ei ole. Ei ole riigikogus, ei ole väljaspool valitsussektorit," lausus Sõerd.

Rahandusministeerium täpsustas pärast loo ilmumist, et nende hinnangul on 2025. aasta riigieelarve seletuskirjas juriidilistele isikutele antavate toetuste nimekiri veel detailsem kui eelmisel aastal ja kajastab kõiki riigieelarves arvestatud toetusi, välja arvatud liikmemaksud, lisaks on sellel nüüd võrreldes mullusega üle kahe korra rohkem ridu.

Tegevuspõhist riigieelarvet hakkas Eesti kasutama alates 2016. aastast, kuid see on saanud kriitikat paljudelt instantsidelt, sealhulgas õiguskantslerilt ja riigikontrolörilt, sest on kulupõhisest eelarvest raskemini arusaadav ning kululiikide ja aastate kaupa raskesti võrreldav.

Reformierakonna, SDE ja Eesti 200 suvel sõlmitud koalitsioonilepe ütleb: "Riigieelarve peab olema arusaadav ja läbipaistev. Alustame 2025. aasta riigieelarve seletuskirjas paralleelselt tegevuspõhise eelarvega ka kuluarvestuse põhise eelarve avaldamisega. Seejärel otsustame tegevuspõhise eelarvega jätkamise vajaduse ja muutused eelarve koostamisel."

2025. aasta riigieelarve esimene lugemine on riigikogu suures saalis kavas 16. oktoobril, seejärel saab muudatusettepanekuid eelarvele teha 30. oktoobrini.