Eelmisel nädalal väitsid mitmed ministeeriumite esindajad, et lisaeelarvest tulenevad kärped selguvad sellel nädalal.

Teisipäevaste andmete järgi on enda vastutusala puudutava kärpe suuruse avaldanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sotsiaalministeerium, regionaal- ja põllumajandusministeerium ning siseministeerium.

Kaitseministeeriumile plaanitav kärbe ei laiene.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) vastutusalale tähendab negatiivne lisaeelarve umbes 13 miljoni eurost kärbet. Sellest rohkem kui 5,5 miljonit peab kokku hoidma ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EISA).

Ettevõtlus ja infotehnoloogia minister Tiit Riisalo (E200) ütles, et tema haldusala kärbe on kokku rohkem kui 12,9 miljonit eurot, kuid MKM-i haldusala eelarve on sellest tublisti suurem ehk 1,4 miljardit eurot.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE) avaldas eelmisel nädalal, et sotsiaalministeeriumis tuleb kärpida natuke üle 10 miljoni euro, mis jaguneb mitte päris proportsionaalselt sotsiaalkaitse- ja terviseministri vahel. Riisalo sõnul on sotsiaalkindlustusameti (SKA) kokkuhoiusumma võrreldes nende kogueelarvega kaduvväike.

SKA peadirektor Maret Maripuu teatas 28. mail töötajatele saadetud kirjas, et sotsiaalteenustelt tuleb kärpida 1,27 miljonit eurot, muu hulgas on kärpenimekirjas laste rehabilitatsioon ja erihoolekanne.

Regionaal- ja põllumajandusministeerium teatas, et nende valitsemisalas tuleb sel aastal kokkuhoiukohtasid leida ligikaudu nelja miljoni euro ulatuses. Kokkuhoiu jaotus põhineb eelkõige kõigi valitsemisalade tegevuskulude vähendamisel (–1,9 protsenti), eelmise aasta lisataotluste mahu vähendamisel (–10 protsenti) ja teadus- ja arendustegevuse kulude vähendamisel (–4,9 protsenti).

Siseministeeriumil seisab ees kolme miljoni euro suurune ühekordne kärbe.

Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits rääkis eelmisel nädalal, et ministeerium võtab tõenäoliselt suurema osa kärpest ülekantavatest vahenditest, mida on varem kokku hoidnud eesmärgiga suunata need oma valdkonna arendamise vajadusteks. Lisaks lükkab siseministeerium edasi IT-arendusi, pikendab tehnoloogia elukaart ning kärbib personalikulusid. See puudutab nii töötajate tulemustasusid kui ka preemia maksmise võimalusi.

Samuti on alates juunikuu algusest siseministeeriumis nelja asekantsleri ametikoha asemel kolm ja ministeerium on otsustanud, et vakantseid ametikohti sel aastal ei täida.

Välisminister Margus Tsahkna (E200) ütles eelmisel nädalal saates "Otse uudistemajast", et välisministeeriumis läheb osaliselt kärpesse Ukrainasse eraldatud projektide raha. Sihtasutusi välisministeerium kärpima ei hakka.

Kaitseministeeriumit lisaeelarve otseselt ei puuduta, kuid ministeerium on lubanud personali- ja majanduskulude arvelt suurendada laskemoona soetust. "Tasub meenutada, et juba eelmisel aastal tegime ministeeriumi valitsemisalas ümberkorraldusi nelja aasta vaatest 34 miljoni euro võrra ning ka need summad oleme suunanud täiendava laskemoona soetuseks," ütles kaitseminister Hanno Pevkur (RE).

Teistest ministeeriumitest vastati, et nad saavad täpsematest numbritest rääkida siis, kui valitsus on lisaeelarve kinnitanud.