Rahvusvaheline Energiaagentuur: maailm on elektriajastu lävel
Maailm on elektriajastu lävel, kuna fossiilkütuste nõudlus peaks saavutama haripunkti selle kümnendi lõpuks, mis tähendab, et ülepakkumine nafta- ja gaasiturul võib suunata investeeringud rohelisse energiasse, teatas kolmapäeval oma aastaraporti avaldanud Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA).
"Selle kümnendi teisel poolel viib väljavaade nafta ja maagaasi üha suurematest tarnetest või isegi ülepakkumisest meid olenevalt geopoliitiliste pingete arengust hoopis teistsugusesse energiamaailma," ütles IEA tegevdirektor Fatih Birol raporti avaldamisega kaasnenud pressiteates.
Birol viitas sellega suurele ebakindlusele, mis on tingitud jätkuvatest konfliktidest naftat ja gaasi tootvas Lähis-Idas ja Venemaal ning ka sellest, et 2024. aastal toimuvad valimised riikides, mille energiatarbimine kokku moodustab poole kogu maailma energiatarbimisest.
Fossiilkütuste ülepakkumine tooks tõenäoliselt kaasa madalamad hinnad ja võimaldaks riikidel eraldada rohkem ressursse puhta energia kasutuselevõtuks, mis viib maailma elektriajastusse, selgitas Birol.
Ta viitas ka võimalusele tarnete vähenemiseks juba lähiajal, kui Lähis-Ida konflikt peaks hakkama naftavooge häirima. Sellised konfliktid toovad esile pinged energiavarustuses ja rõhutavad vajadust investeerida puhtamatele ja turvalisematele tehnoloogiatele ülemineku kiirendamiseks.
IEA teatas ka oma raportis, et eelmisel aastal jõudis ülemaailmselt võrku rekordiliselt palju puhast energiat, sealhulgas lisandus enam kui 560 gigavatti (GW) taastuvenergia tootmise võimsust. Eeldatakse, et 2024. aastal investeeritakse puhtasse energiasse ligikaudu kaks triljonit dollarit, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui fossiilkütuste tootmisse investeeritud summa.
IEA koostas ka valitsuste praeguste poliitikate analüüsil põhineva stsenaariumi, mille kohaselt saavutab ülemaailmne nõudlus nafta järele haripunkti enne 2030. aastat, tasemel veidi alla 102 miljoni barreli päevas (mb/d) ja langeb seejärel 2035. aastaks tagasi 2023. aasta tasemele 99 mb/d. Selle põhjuseks on peamiselt nõudluse vähenemine transpordisektoris, kuna kasvab elektrisõidukite kasutamine.
Aruandes tuuakse välja ka tõenäoline mõju tulevastele naftahindadele, kui kliimamuutuste vastases võitluses rakendatakse ülemaailmselt üha rangemaid keskkonnapoliitikaid.
IEA stsenaariumi kohaselt, mis arvestab praeguse poliitika jätkumist, langeb nafta hind 2050. aastal 75 dollarile barreli kohta võrreldes 2023. aasta 82 dollariga barrelist. Samas kui valitsuste meetmed järgiksid eesmärki vähendada energiasektori heitkogused selleks ajaks nullini, langeks nafta hind 2050. aastaks 25 dollarile barrelist.
Kuigi aruanne prognoosib nõudluse kasvu veeldatud maagaasi (LNG) järele 145 miljardi kuupmeetri võrra aastatel 2023–2030, ületab selle ekspordivõimsuse suurenemise ligikaudu 270 miljardi kuupmeetri võrra samal perioodil. LNG võimsuse ülekate loob IEA hinnangul väga konkurentsivõimelise turu, mis peaks gaasi hinda vähendama praeguselt peaaegu poole võrra.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters