Brenti toornafta tulevikutehingute hinnad langesid teisipäeval, aasta viimasel kauplemispäeval, 65 sendi ehk 0,88 protsendi võrra, jäädes pidama 74,64 dollari juures barrelist. USA West Texas Intermediate'i (WTI) toornafta hind odavnes 73 senti ehk 1,03 protsenti, 71,72 dollarini barreli kohta.

Brenti võrdlusindeks langes oma 2023. aasta sulgemishinnast 77,04 dollarist umbes kolm protsenti, samal ajal kui WTI oli eelmise aasta lõpphinnaga ligikaudu samal tasemel.

Septembris sulgesid Brenti futuurid esimest korda pärast 2021. aasta detsembrit alla 70 dollari barreli kohta ning sel aastal püsiski Brenti hind üldiselt viimaste aastate kõrgeimatest tasemetest all pool, kuna pandeemiajärgne nõudluse taastumine ja Venemaa 2022. aasta Ukraina sissetungi hinnašokid hakkasid raugema.

Reutersi teisipäeval avaldatud igakuine küsitlus näitas, et ekspertide hinnangul müüakse naftat 2025. aastal Hiina nõrga nõudluse ja kasvavate ülemaailmsete tarnete tõttu tõenäoliselt umbes 70 dollariga barreli kohta, töötades vastu Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni ja sellega koostööd tegevate naftatootjate (OPEC+) juhitud jõupingutustele hinna turgutamiseks.

Eelkõige Hiina nõrgem nõudluse väljavaade sundis nii OPEC-it kui ka Rahvusvahelist Energiaagentuuri (IEA) kärpima oma naftanõudluse kasvu ootusi aastateks 2024 ja 2025.

IEA näeb 2025. aasta naftaturul ülepakkumist, isegi pärast seda, kui OPEC ja selle liitlased lükkasid langevate hindade taustal oma plaani toodangu suurendamise alustamiseks 2025. aasta aprillini edasi.

USA naftatootmine kasvas oktoobris 259 000 barreli võrra päevas rekordkõrgele, 13,46 miljonile barrelile päevas, kuna nõudlus tõusis kõrgeimale tasemele pärast pandeemiat, näitasid teisipäeval USA energiateabe administratsiooni (EIA) andmed.

EIA teatas, et järgmisel aastal tõuseb toodang uue rekordini, 13,52 miljonit barrelit päevas.

Investorid jälgivad ka seda, kas ja mil määral USA Föderaalreserv intressimäärasid langetab väljavaadet 2025. aastal. Madalamad intressimäärad soodustavad üldiselt majanduskasvu, mis toidab energianõudlust.

Mõned analüütikud usuvad endiselt, et pakkumine võib järgmisel aastal väheneda sõltuvalt presidendiks valitud Donald Trumpi poliitikast, sealhulgas kehtestatavast sanktsioonidest. Trump on nõudnud viivitamatut relvarahu Venemaa-Ukraina sõjas ning ta võib Iraani suhtes uuesti kehtestada niinimetatud maksimaalse survepoliitika, millel võib olla naftaturgudele suur mõju.