Ehkki Euroopa gaasihinnad on sel aastal tõusnud juba umbes 45 protsenti, survestades kodumajapidamisi ja tööstust, mis püüavad taastuda viimaste aastakümnete rängimast elukalliduse kriisist, võib Venemaa gaasitarnete lõppemine läbi Ukraina 1. jaanuaril tuua täiendavaid muresid, märkis Bloomberg.

Järgmise aasta gaasi tulevikutehingute hinnad annavad juba märku kauplejate usust, et hinnad jäävad kõrgemaks pikemaks ajaks, mis lõppkokkuvõttes tähendab tarbijate jaoks suuremaid arveid. Mõned kauplejad hindavad Ukraina gaasitransiidi lõppemise mõjuks hinnatõusu 10 eurot megavatt-tunni kohta, lisas Bloomberg.

Väljaanne märkis, et Ukraina-Vene transiidileping lõppeb kriitilisel ajal, kui regiooni gaasivarud, mis on puhver kitsamate aegade puhuks, ammenduvad tavapärasest kiiremini talvise külma ja tuulevaikse ilma tõttu, mis võib muuta gaasimüüjate jaoks järgmiseks talveks varude tagamise keerulisemaks.

"Kõrged hinnad mõjutavad paratamatult tööstuse konkurentsivõimet ja majandustulemusi," ütlesid MET Groupi analüütikud oma esmaspäevases teates. Tulevikku vaadates võivad majanduse taastumisest või külmast ilmast tingitud viivitused gaasitarnevõimsuse suurendamisel või ka oodatust suurem nõudlus Aasiast turgu pingestada, lisas MET Group oma ülevaates.

Bloomberg vahendas ka ettevõtte Energy Aspects analüütikute hinnangut, et kuigi 15 miljardit kuupmeetrit gaasi, mida Venemaa siiani Ukraina kaudu igal aastal Kesk-Euroopasse tarnis, moodustab vähem kui viis protsenti Euroopa üldisest vajadusest, survestaks selle ärajäämine niigi pingelist gaasiturgu ja tõstaks maailmaturu hindu.

Energy Aspectsi detsembris avaldatud teates viidatakse Hollandis tegutseva gaasibörsi indeksile TTF, mille tulevikutehingute hinnad püsivad kõrgel. See peegeldab paindlikkuse puudumist ülemaailmses turutasakaalus, tõdes Energy Aspects.

Bloomberg tõdes, et peaaegu kolm aastat pärast seda, kui Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas pööras Euroopa energiaturu pahempidi ja tõstis hüppeliselt hindu, on siinne energiakandjate bilanss endiselt väga pingeline. Euroopa on küll töötanud selle nimel, et mitmekesistada oma tarneallikaid, ostes mujalt maailmast rohkem veeldatud maagaasi (LNG), suurendades ostusid Norrast ja ehitades välja taastuvaid energiaallikaid, aga sellegipoolest on hinnad jätkuvalt äärmiselt tundlikud mis tahes eeldatava tootmisriski suhtes. Oma mõju on ka sellel, et Aasia riigid on suurendanud LNG ostmist, kuna seal sagenevad ekstreemsed kuumalained ja suurim importija Hiina on suurendanud oma hoiustamisvõimsust, mis tihendab veelgi globaalset konkurentsi kütuse pärast.

Bloomberg viitas ka maagaasi osas Venemaast väga sõltuva Slovakkia peaministri Robert Fico nädalavahetusel antud hinnangule, et Euroopa kodumajapidamised ja ettevõtted võivad olla sunnitud nüüd aasta jooksul maksma gaasi eest 40–50 miljardit eurot rohkem ning elektri eest veel täiendavalt 60–70 miljardit eurot.

Väljaande sõnul on Euroopa majandus energiakulude osas valitseva ebakindluse tõttu toibunud kriisist aeglaselt ning stabiilsemad hinnad võimaldaksid ettevõtetel ja majapidamistel oma kulutusi paremini planeerida. Ta toob eraldi välja Saksamaa keerulise olukorra, kus paljud tehased pidid energiakulude kasvu tõttu tootmise peatama või seda pidurdama.

Bloomberg meenutas samas ka seda, et Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ütles eelmisel nädalal antud intervjuus, et keskpank on lähedal oma kaheprotsendise inflatsioonieesmärgi saavutamisele, kuid jääb teenuste inflatsiooni suhtes ettevaatlikuks. Lagarde'i juhitud keskpank alustas sel aastal, pärast rahapoliitika enneolematut karmistamist, uuesti tegevust intressimäärade alandamiseks.

"Gaas kogu Euroopas on nüüd veidi kallim, tekitades Euroopas kulusurvet, kuid mitte midagi sellist, mida nägime energiakriisi ajal," ütles Bloomberg Economicsi Euroopa peaökonomist Jamie Rush. "Ootame endiselt, et inflatsioon langeb 2025. aastal alla Euroopa Keskpanga seatud kahe protsendi eesmärgi."