Akkermann nentis, et eelarve seletuskiri on tõepoolest pikk ja sellise üldistusastmega, et kõiki kulusid sealt leida ei ole võimalik. Sellise detailsusega teeb aga riigikogu otsuseid. 

Saatejuhi küsimusele, et kui rahvasaadik sooviks näiteks teha ettepaneku Vanemuise teatrile eraldatava summa jagamiseks mõne teise teatriga, siis kuidas teab ta teatrile eraldatava summa suurust, vastas Akkermann, et riigikogu tegeleb suurema detailsusastmega ning teatrite vahel raha jagamist otsustab ministeerium ja see ongi parem variant, sest ministeeriumis töötavad valdkonnaga tuttavad spetsialistid. 

Riigikogu liikmed saavad Akkermanni sõnul küsida ministri käest, kas ta peaks mõistlikuks ühe teatri eelarvest raha teise tõsta. "Seda, et riigikogu liikmel tekib uitmõte, et tahan nüüd sellelt teatrilt ära võtta, sest mulle see ooper ei meeldi, näiteks et ma tahan Endlale tõsta, sest mulle Draamateater ei meeldi – siis ma ei peaks saama seda teha, sest see on minu suva otsus. Riigikogu liige ei tohiks saada teha suvaotsuseid," ütles ta. 

"Minister töötab välja reeglid, kuidas etendusasutuste vahel riigi toetust jaotatakse. Lepitakse kokku metoodika, kuidas raha jaotamine toimub," sõnas Akkermann, lisades, et sellist otsust ei peaks riigikogu tasemele tooma, sest riigikogu ei jaksa sel tasemel otsuseid langetada.

"Riigikogus seda kompetentsi ei ole. Riigikogu saab ikkagi vaadata, missugune on meie eelarvepositsioon, kui suured on sotsiaaltoetused, kui palju kulutame kaitsele, kui palju majandusele."

Kõik ministeeriumid pole kärpeid sisustanud

Akkermann sõnas, et riigieelarves on piinlikuks kohaks see, et kõik ministeeriumid ei ole oma kärpeid sisustanud. Nende hulgas on näiteks justiitsministeerium ja siseministeerium. 

Saatejuhi küsimusele, kas sellest hoolimata hääletab ta eelarve poolt, vastas Akkermann, et ta oskab ette näha, mis nad teha plaanivad. Näiteks regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman selgitas komisjonile, et kannab tänavuse tööjõukulude jäägi järgmisesse aastasse üle. 

Seda seaduses ega eelnõus aga kirjas ei ole. "Seletuskirjas on siseministeeriumil näiteks kirjas, et kärpeülesanne on sisustamata. See on kirjas. Ja see ei ole õige," ütles ta.

Sisustamata kärpekohtade tõttu Akkermann eelarve poolt hääletamata ei jäta. "See on esimene lugemine. Esimeselt lugemiselt kindlasti saadan edasi," sõnas ta. "Ma olen saatnud saali esimesele lugemisele. Me küsisime eelmise aasta ülekantud jäägid välja kõikidelt ministeeriumitelt ja nägin seletuskirjas ka, sealsamas kärbete peatükis, kus siseministeerium ütleb, et kärped on sisustamata, et see selgub aasta lõpuks. Need tuleb enne teist ja kolmandat lugemist siiski sisustada. Eelarvele saab esitada muudatusettepanekuid teiseks ja kolmandaks lugemiseks."

Akkermanni sõnul jääb eelarve 98 protsendi ulatuses paika ja lugemiste vahel tegeletakse kärbete sisustamisega. Ta lisas, et kärbete sisustamata jätmine on kahtlemata viga ja see on kriitika ministritele.