Vikerraadio saates "Reedene intervjuu" viitas endine peaminister Andrus Ansip mitmeid kordi, et 2025. aasta riigieelarve tööjõu- ja majandamiskulud on esimest korda üle pikkade aastate riigieelarves langenud. Tegemist olla olulise edulooga.

Konkreetsemalt tõi Ansip välja, et enneolematuks tuleb pidada kärbet ühe protsendi võrra, mida tööjõu- ja majandamiskulude osas pole riigieelarves juba viimased 15 aastat juhtunud. Täpsemalt on väide algselt pärit 2025. riigieelarve seletuskirjast leheküljelt 36: "2024. aasta riigieelarvega võrreldes vähenevad tööjõu- ja majandamiskulud 1% ehk 29,16 mln euro võrra." Kokku on keskvalitsuse asutuste tööjõu- ja majandamiskuluks 2025. aastal planeeritud kokku 2,586 miljardit.

Jätan kõrvale arutelu, et kas näiteks keskmist 2007 euro suurust kuupalka (teise kvartali statistika) saava inimese 20 euro ja seitsme sendise kokkuhoiu puhul (üks protsent tema kuludest) on tegemist tõsise kärpega. Minu hinnangul ei ole, kuid see tunnetus ongi kõigil erinev. Isiklikul tasandil seda keegi märkimist väärivaks tulemuseks enamasti ei pea, seevastu riigi tasandit hinnates kipume igat väikest pingutust ülemäära tunnustama.

Vormiliselt saatekülaline ega riigieelarve ja selle seletuskirja eest vastutav minister oma esitatud väites ei eksi, kuid sisuliselt vaadates on pilt märksa huvitavam ja mitmetahulisem.

Väite sisupoole hindamiseks ja mõistmiseks saab kasutada eelarve seletuskirja lisa 12, kus on riigi tööjõu- ja majandamiskulud eraldi välja toodud. Analüüsimiseks vaatame neid kahte (tööjõu- ja majandamiskulu) eraldi. Lühidalt: tööjõukulud kasvasid 55 miljonit ja majandamiskulud kahanesid 85 miljonit eurot. Kokku oli saldo 29 miljonit eurot kahanemise suunas.

Tööjõukulud

Lisa 12 tööjõukulusid kokku liites nähtub, et need on 2025. aastal 55,4 miljoni euro võrra suuremad, kui olid tänavu. Suurusjärkude tajumiseks ning võrdluseks tasub ära mainida, et kahel varasematel aastatel on tööjõukulude kasv aastas olnud keskmiselt 85 miljonit eurot.

Avaliku sektori senine palgakasv on küll pidurdumas, aga riigi kui terviku vaates mingist suurest tööjõukulude kärpest rääkida jätkuvalt ei saa. Rääkida saab senise kasvu pidurdumisest umbes kolmandiku ulatuses. Mis aga ei tähenda, et poleks asutusi, kus kärpeid tööjõukuludelt poleks plaanis. Kindlasti neid on ja kindlasti pole kõigile ühe mõõduga mõõdetud.

Majandamiskulud

Tõesti, võrreldes 2024. aastaga on majandamiskulude real kokku summa 84,6 miljoni euro võrra 2025. aastal väiksem. Majandamiskulu vähenemine katab ära ka tööjõukulude suurenemise, et kokku saaks terviku vaates rääkida ühe protsendi suurusest kärpest.

Nagu viidatud, on siin üks huvitav nüanss. Majandamiskulude ploki 84,6 miljoni eurot suurusest kärpest üks suurimatest muutustest on kaitseministeeriumi osas olev 73,8 miljoni euro ulatuses vähenemine.

Eraldi humoorika seiga lisab siia eelarve seletuskirja leheküljel 40 kokkuhoiumeetmete all olev lause "kulude vähendamist ei kohaldatud sisejulgeolekuasutuste majandamiskuludele (maksu- ja tolliamet, häirekeskus, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet) ning kaitseministeeriumi valitsemisala majandamiskuludele."

Kuidas peaks riigieelarvest huvitatud tavainimene sellest kõigest aru saama, on väärt eraldi pikka arutelu. Milliseid kõverteid pidi saab korraga majandamiskulusid vähendada samal ajal neid mitte vähendades? Kuid las seegi küsimus jääda.

Võiks hoopis küsida, et kas tõesti eelisarendamisel ja rahastamisel olev riigikaitsesektor plaanib teha järgmisel aastal oma eelarves 13 protsendi võrra vähem õppusi või jääb osa kütust ostmata või sõduritel kõhud kõvasti tühjemaks? Nii see loomulikult pole.

Erinevalt teistest ministeeriumitest on kaitsevaldkonnas lisaks tavapärastele majandamiskulude eelarve artiklitele ka kaitseotstarbelise erivarustuse soetamine. Sõltuvalt aastast kord ostetakse rohkem majandamiskulude alt ja kord kaitseotstarbelise jaotuse alt. Mõni aasta on rohkem rõhku varuosadel, mõnel laskemoonal ja mõnel kolmandal aastal muul. See kõik on tavapärane ja loomulik tegevus.

Võrdluseks toon ära kaitseministeeriumi valitsemisala majandamiskulud: 2022. aastal 264 miljonit eurot; 2023. aastal 483 miljonit eurot; 2024. aastal 572 miljonit eurot ja 2025. aastal 498 miljonit eurot. Nagu näha, kõikumine aastate vahel kümnete või isegi sadade miljonite eurode kaupa tavapärane praktika, mitte pole tegemist millegi erakorralisega või ootamatu sisulise kärpega. Tavaarusaamises klassikalist kärbet kaitsevaldkonnas loomulikult ei ole ega peagi hetkel olema. Riigikaitsesektor on lähiaastatel jätkuvalt kiires arengus ning eelisrahastamisel. Ja põhjusega.

Tulles alguse juurde ja hinnates, kas väide riigi tööjõu- ja majandamiskulude üheprotsendilisest kärpest ka sisuliselt paika peab, tuleb nentida, et pigem vist siiski ei pea. Vähemalt mitte tavaarusaadavas vaates. On mitmeid valdkondi ja tegevusi, kus on kärbitud, aga samavõrra on uusi kulusid juurde loodud.

Jättes kaitseministeeriumi valitsemisala oma eripärade tõttu välja, on riigieelarvest tööjõu- ja majandamiskulude osas üheprotsendilise kärpe asemel näha hoopis sama suurt tõusu. Rahaliselt on see 30,6 miljonit eurot.

Nõustun ka kõigi nendega, kes nüüd väidaksid, et nii võrrelda on vale ja nõndaviisi arvutamine puhta rumal. Siiski tundub puhta kummaline ka hinnang, et "teada peaks olema ka, et riigi palgafondid on juba külmutatud ja palgakasv pidurdunud." Vaadates 55 miljoni euro ulatuses toimuvat tööjõukulude kasvu, siis vist laiemat jäätumist avaliku sektori palga osas järgmise aasta jooksul ei juhtu.

Tööjõu- ja majandamiskulude muutused

Riigieelarve kohaselt on tööjõu- ja majandamiskulude muutused valitsemisalade lõikes alljärgnevad (miinusega vähenemine). 

Millised muutused on ministeeriumite valitsemisalades lisaks kaitseministeeriumi eelnevalt kirjeldatud liikumistele veel toimunud ja mis sealt tegelikult kärbiti, kärpimata jäeti, ümber tõsteti, ringi suunati või lisati, on raske öelda. Võrreldavus aastate vahel on tõesti väga kehv.

Riigieelarve seletuskirjas on 132,1 miljoni euro ulatuses ülevaade kokkuhoiumeetmetest. Tervikpildi saamiseks on vaja samasugust lühidat tabelit kulukasvude osas. Kokku kasvasid riigieelarve kulud 618 miljonit eurot aastases võrdluses, kuid seletuskirja segasevõitu sisu tõttu on seda kohati võimatu kokku saada.

Kogu võrreldavuse probleemi võtab kokku ehk kõige paremini seletuskirjas olev üks paljudest anomaaliatest.

Lisa 12 järgi olid sotsiaalministeeriumi enda tegelikud tööjõukulud 2023. aastal 280,9 miljonit eurot ja 2024. aastal juba järsku 9,4 miljonit eurot. Või sotsiaalkindlustusameti majandamiskulud, mis ühe aastaga kukuvad 106 miljoni euro pealt 16 miljoni euro peale. Mis sinna esimestena kajastatud summadesse on lisatud on arusaamatu. Loodetavasti on sellele selgitus olemas, kuid kui summad on niivõrd erinevates suurusjärkudes, siis polegi võimalik enam midagi võrrelda või riigi rahaasjadest aru saada.

Kes riigieelarve seletuskirja ohtrasõnalise (670 lehekülge), erineva üldistusastme, stiili, lähenemise ja kohatisi küsitavusi täis tekstimassiiviga piisavalt aega veedab, leiab sealt ükskõik mida. Nii oma väidet toetavat kui oponendi väidet ümberlükkavat materjali ja vastupidigi. Samaaegselt on võimalik väita mõlemat – sõnada nagu Andrus Ansip, et toimus enneolematu kärbe, või öelda, et pigem toimus see, mis alati, ja kulud kokkuvõttes kasvasid.