Isamaa esitas kolmapäeval valitsuse riigieelarvele oma alternatiivse variandi, milles ütleb, et selle asemel, et vajalikud 300 miljonit eurot kolme aasta jooksul kokku hoida, tuleks seda teha kiiremini.

"Te ise räägite, et te kolme aasta pärast saavutate 300 miljoni eurose trajektoori kokkuhoiuga. Minu sõnum on üks ja selge – saavutage see venitusteta. Nagu erasektor peab praegu kohanema, te pole näidanud ehedalt seda otsustusvõimet. Teie enda valitsuse rahandusminister ametisse astudes ütles, et minu doktriin on kaks kolmandikku kärpeid ja üks kolmandik maksutõuse. Teie käsitlus on valitsuses täpselt äraspidine. Kümme korda rohkem järgmisel aastal uusi makse Eesti inimestele ja ettevõtetele," rääkis Isamaa esimees Urmas Reinsalu "Esimeses stuudios" valitsuskoalitsiooni poliitikutele.

"Teine küsimus, kui räägime kärpimisest, siis tuletan meelde, et reas ministeeriumites te ütlete, et kärbite, aga samal ajal tõstate hoopis raha n-ö ülekantava rahana samas mahus järgmise aasta eelarvesse," lisas ta.

Reinsalu hinnangul võiks konkreetsed kärpekohad olla valitsuse ebavajalikud programmid ja valitsemiskulude piiramine selge reegli järgi.

Eesti 200 juht, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kritiseeris Isamaa esitatud alternatiivset eelarvet.

"Mul oli au seda lugeda, see on kaks lehekülge, see läks väga kiiresti. Peamine ettepanek selles n-ö täiuslikus eelarves oli kärpida valitsemiskulusid 300 miljonit eurot. Kust kärpida, mida kärpida, kust me võtame 300 miljonit kokkuhoidu? 300 miljonit eurot on kogu kultuuriministeeriumi valitsemisala. Kärbime ära, hoiame selle siis kokku ja saame sealt kõiki neid õpetajate palkasid tõsta, mille kohta teie oma eelarves ettepaneku tegite," ütles Kallas.

Sotsisaaldemokraadist terviseminister Riina Sikkut tõdes, et kärped tulevad alati kõige nõrgemate arvelt ehk toetuste arvelt, mis mõjutavad inimeste toimetulekut. Seetõttu eelistavad sotsiaaldemokraadid, et riigieelarve augu täitmiseks kaks kolmandikku rahast peaks tulema tulumeetmetest ja kolmandik kärbetest.

Sikkut selgitas, et bürokraatiat on võimalik kärpida. "Seda, et inimesed ei taha bürokraatiat, see, et meil on võimalik teha asju palju lihtsamalt, on tõsi. Ja see on ka kärpe sisu. Need on tööjõukulud, majandamiskulud, ministeeriumite töökohad. See ongi koht, kust tuleb seda raha võtta. Seda ei saa võtta tervishoiust või pensionidest, kus summad on suuremad, aga see on ainult näiline," rääkis ta.

"Ja olen Kristina Kallasega nõus Isamaa eelarve puhul - kui Isamaal on raha vaja, siis see võetakse teisest sambast. See pole adekvaatne, mis oleks jätkusuutlik, mis toob meid eelarvepuudujäägist välja või mille arvel on võimalik püsikulusid teha eelarves," lisas ta.

Reformierakondlane Andres Sutt ütles, et ministeeriumitele ei saa ette heita, et nad ei ole kärpimiseks midagi teinud. "On selge, et riigieelarves ei saa kirjutada ette iga viimast detaili, kuidas minister oma kärpeid teeb. Ministritele on kärpeülesanne antud, minister selle sisustab. Pole põhjust arvata, et tänased ministrid ei saa sellega hakkama," rääkis ta ja tõi näiteks, et riigimetsa majandamise keskus koondab 50 inimest ja kuigi tegemist on ministeeriumi allasutusega, mõjutab see ikkagi riigieelarve tasakaalu.

"Kui jutt on keskvalitsuse tegevuskulude kärpimisest 300 miljoni euro võrra, siis see tähendab väga lihtsustatult, et see suurusjärk on sama, kui palju on kõikides ministeeriumites töötajate palgaraha. Me ei saa riiki kinni panna," lisas ta.

EKRE fraktsiooni kuuluv Siim Pohlak kritiseeris saates, et isegi kui mõni ministeerium kärbib pisut, siis seda tehakse seal, kus ei peaks.

"Praktika on näidanud, et kärped tabavad eesliini – allasutusi, maapiirkonnad saavad pihta. Kärbitakse sealt, kust ei peaks. Kõigepealt tuleks vaadata ministeeriumitesse sisse, mitte minna eesliini kallale. See on Eestis läbi aegade olnud nii, et kokku tõmmatakse maapiirkondade arvelt, vähendatakse teenuseid, koondatakse inimesi ja läheb ka sel korral nii. Kurb, et praegune valitsus jätkab Kaja Kallase mustrit," rääkis Pohlak.

300 miljonit eurot vajalikku puudujääki aitaks EKRE hinnangul katta eelarves ette nähtud 210 miljonit eurot Rail Balticusse.

Kõlvart: pole riike, kus tööjõu ja tarbimise maksustamine toonuks majanduskasvu

Urmas Reinsalu sõnas saates, et valitsuse maksuotsused tõstavad järgmisel aastal inflatsiooni ja vähendab majanduskasvu.

"Võrreldes kevadise majandusprognoosiga kasvab järgmisel aastal kaks korda rohkem valitsuse maksuotsuste tõttu inflatsioon. Teiseks, mis puudutab maksutõusude mõju, siis ainuüksi valitsuse enda vägagi tagasihoidliku hinnangu järgi on majanduskasv teie maksutõusude mõjul 1,2 protsenti väiksem. Me jõuame huvitava asjani – tagasihoidlikult jääb riigieelarvesse teie majandusvaenuliku poliitika tõttu saamata 180 miljonit eurot maksutulusid, kuna te lükkate ise seda edasi. Lähtekoht on teil vale. Lähtekoht peaks olema, kuidas saada majandusse anda tagasi usaldust ja viia kasvule," selgitas ta.

Andres Sutt vastas seepeale, et ta ei tea maailmas ühtki riiki, mis oleks suutnud oma eelarvet korrastada, kasutamata maksutõuse ja samas ka kulude vähendamist.

"See plaan, et me kuidagi siin kärbime defitsiidi olematuks, päris elus ei tööta. Täna esitas Suurbritannia rahandusminister oma eelnõu enda parlamendile ja see sisaldas suurel osal maksutõuse. Me peame mõlema poolega tegelema. Loomulikult on poliitiliselt tore lubada igasuguseid toredaid vidinaid ja asju, aga kuidas seda rahastada, on teine teema," rääkis Sutt.

Suti sõnul on valitsuse planeeritud järgmise aasta riigieelarve kõige majandussõbralikum alates 2019. aastast, mil ta ise riigikokku valiti.

Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart vaidles aga, et tema ei tea ühtki riiki, kes oleks maksutõusudega majandusedu saavutanud.

"Ma olen aru saanud, et põhiline riigi tuluallikas on tarbimise ja tööjõu maksustamine. Ma ei tea riike, kus tänu sellele oleks tagatud majandustõus. Tarbimine langeb, mida näitab konjunktuuriinstituut, sest usaldus nii riigi kui ka tuleviku osas langeb ja ka sissetulek langeb. Inimestel, kellel on väiksem sissetulek, kui tarbimist maksustatakse, siis tal pole raha isegi tarbimiseks, rääkimata sellest, et ta midagi suudab ka kokku hoida. Ja üldine tarbimine hakkab langema. Kui üldine tarbimine langeb, siis langeb ka majandus ja kui langeb majandus, väheneb ka maksutulu. See ongi efekt, mida me näeme juba teist aastat järjest," selgitas Kõlvart.

"Jutt pole ainult sellest, kuidas kärpida. Ka maksud võivad olla erinevad. Praegu maksustatakse vaesemaid ja kärbitakse ka ju eelkõige sotsiaal- ja haridusvaldkonnas ehk pihta saavad kõige vasemad ja nõrgemad. On olemas alternatiiv – pangamaks, suurte korporatsioonide maks," rääkis Kõlvart.

Kõlvartiga samal arvamusel oli ka Siim Pohlak.

"Me ei tea ka maailmas ühtki riiki, kes oleks ennast rikkaks maksustanud. Tegelikult meil on vaja majandus korda saada, tööle saada. Eestis on suurusjärgus 140 000 riigipalgalist ja meil on umbes 140 000 aktiivset ettevõtet, mis tähendab, et iga ettevõtte üleval pidada on piltlikult öeldes üks riigipalgal olev inimene. Ja kui me keerame majanduse tuksi, tekitame ebakindluse, ettevõtted hakkavad uksi sulgema, siis selge on see, et eelarves hakkabki teil raha puudu jääma, puudujääk läheb suuremaks," rääkis Pohlak.

"Esmajärjekorras on vaja taastada kindlustunne majanduses ja siis saame hakata rääkima teistest asjadest. Kõige tähtsam asi – energiahinnad on vaja kontrolli alla saada, võrreldes naabritega kaotame konkurentsis iga päev," lisas ta.