Kui kümmekond aastat tagasi oli keskkonnaagentuuri andmetel Eesti metsades ligi 17 000 põtra, siis selle aasta alguses hinnati, et nende arv on 10 000–11 000-ni langenud.

"Põhjuseks on mitmesugused asjaolud. Üks on kindlasti jahipidamine, aga ilma selleta me ka ei saa, sest põtrade arvukust on vaja reguleerida. Kindlasti on väga tähtis faktor meie loodusesse ilmunud suurkiskjad, kes oma toitumisega mõjutavad suurte ulukite populatsiooni," lausus Maaülikooli metsaökoloogia kaasprofessor Kalev Jõgiste.

Jõgiste sõnul metsakasvatajad pigem rõõmustavad põtrade arvukuse vähenemise üle, sest nii jääb rohkem puid ja põõsaid söömata. Jahimehed leiavad aga, et põtru on tegelikult vähem kui keskkonnaagentuur hindab ja nii on nende hulk langenud praeguseks alla optimaalse piiri. Seda eriti arvestades suurkiskjate arvukuse kasvu.

"Karud, ilvesed ja hundid on kõigi aegade kõige kõrgemas arvukuse tipus. See on see muutuja, mida keegi ei oska arvestada, kui palju need hundid, karud ja ilvesed võiksid mõjutada põdra populatsiooni. Täna me oleme juba sammu edasi läinud, oleme alla poole optimaalset arvukust läinud. Kõige parem näitaja selles osas, et kas põtra peaks küttima ja kui palju peaks küttima, on metsakahjud ja  metsakahjud on alates 2015. aastast juba langenud miinimumini," ütles Eesti jahimeeste seltsi juhatuse liige Priit Vahtramäe.

Keskkonnaagentuuri sõnul on kiskjate mõju aga väike ja eelkõige noorloomade seas. Kuna aastate eest oli põtru Eesti metsades liiga palju, siis ongi olnud eesmärk nende arvukust vähendada.

"Arvukuse langetamine on olnud täiesti teadlik ja eesmärk on viia arvukus sellele tasemele, kus viimased paar aastat on olnud. See sai välja hõigatud seirearuannetes aastal 2015," lausus keskkonnaagentuuri eluslooduse juhtivspetsialist Rauno Veeroja.

Viimastel aastatel on keskkonnaamet siiski küttimismahtusid vähendama hakanud. Nüüd püütakse põtrade arvukus hoida praegusel tasemel.

"Kui eelmisel aastal oli (küttimismaht) kuskil 4000 peal, siis sellel aastal on kokku lepitud maht 3800 juures ja üle-eelmisel aastal vist oli veel 500 rohkem. Kui põdra arvukus lasta suuremaks, kuskil 15 000 peale, siis tõuseb oluliselt liiklusõnnetuste arv ja hakkavad tekkima suured ulukikahjud. Praegu on põtrade arvukus üsna optimaalses kohas," ütles keskkonnaameti Jõgevamaa-Tartumaa büroo juhataja asetäitja Tanel Türna.