Kiviselg: Venemaa armee palus Kurski tagasivõtmiseks ajapikendust
Venemaa relvajõud on koondanud Ukraina vägede vallutatud Kurski oblasti alade tagasivõtmiseks 50 000 sõdurit, kuid paluvad riigi juhtkonnalt siiski ajapikendust operatsiooni lõpuleviimiseks, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg.
Ukraina jätkab Kurski oblastis väiksemahulisi rünnakud Vene vägede vastu, kuid Venemaa on siiski suutnud umbes kolmandiku Ukraina käes olnud aladest praeguseks tagasi võtta, ütles Kiviselg reedel kaitseministeeriumis peetud briifingul.
Tema sõnul on Ukraina vägede juhataja Oleksandr Sõrskõi öelnud, et Venemaa on Kurski oblastisse koondanud umbes 50 000-mehelise väekoondise, kelle ülesandeks on Ukraina väljatõrjumine.
See tähendab, et need üksused on kuskilt mujalt ära võetud, ehk muudes rindelõikudes on surve Ukrainale vähenenud, vähemalt elavjõu mõttes, tõdes Kiviselg. "Seega on Ukraina operatsioon oma eesmärgid täitnud," tõdes ta.
Põhja-Korea sõdurite praegune hulk muutust ei tooks
Kiviselg kommenteeris ka teateid Põhja-Korea sõdurite saatmisest Venemaale toetuseks tema agressioonis Ukrainas, mis tema sõnul annab tunnistust Venemaa probleemidest sõjategevuse intensiivsuse hoidmisega.
"Avalikud teated ütlevad, et Põhja-Korea üksuste suurus võib olla kuni 10 000 sõdurit ja praeguse seisu järgi on nad Ida sõjaväeringkonnas Vene Föderatsioonis. On teateid ka circa 3000-pealisest üksuse loomisest ründedessantbrigaadi baasil mehitatuna põhjakorealastega, kes tegutseb tulevikus tõenäoliselt Kurski või Brjanski oblastite," rääkis Kiviselg.
"Samas sellise väekoondise võimalik saatmine Ukraina rindele Põhja-Korea poolt - 3000 inimest või 10 000 inimest - olulist muudatust rindel ei too. Küll aga, kui selline tegevus jätkuks pikema aja jooksul, siis see võiks ikkagi mängida olulist rolli edasiste lahingutes," tõdes kolonel.
Küll aga annab Venemaale sõjalise abi pakkumine Põhja-Korea ja Iraani juhtkonnale mitmeid võimalusi seda enda huvides ära kasutada, selgitas Kiviselg.
"See annab Iraanile ja Põhja-Koreale võimaluse nõuda Vene Föderatsioonilt vastu eksklusiivsed julgeolekutagatisi või seni kättesaamatuna püsinud tehnoloogilist teavet, mida antud riigid saavad ära kasutada tulevikus oma naabruses," rääkis kaitseväe luureülem. "Samuti saavad need sõjaväelased, kes Ukraina või Vene Föderatsiooni piirides lahingutesse astuvad sõjakogemuse, mida need riigid võivad suure tõenäosusega kasutada ära oma regioonis oma naabrite vastu. Seega on selliste sidemete katkestamine ülioluline," rõhutas Kiviselg.
Venemaa hoiab initsiatiivi
Rääkides üldisemalt sõja kulgemisest, tõdes Kiviselg, et Vene väed hoiavad endiselt kogu rinde ulatuses initsiatiivi ja on mõnel pool ka edasi liikunud.
"Lahingute raskuspunktis ja intensiivsuses ei ole olnud suuri muutusi – ööpäevas leiab aset circa 175 rünnakut. Eelkõige on Vene Föderatsiooni rünnakute põhirõhk endiselt Donetski oblastis, kus toimuvad pea pooled maaväe rünnakud. Tegevus on koondunud siis Seledõve ja Kurahhove asulate isoleerimiseks ja tõenäoliselt on Vene vägede eesmärk avaldada Pokrovskile survet lõunast," rääkis ta.
Taktikaliselt on Vene väed edu saavutanud ka Luhanski ja Zaporižžja oblastites.
"Avalike allikate geolokatsiooni andmete kohaselt on viimase nädala jooksul vägede kontaktjoon muutunud ka Lõmani, Tšassiv Jari, Toretski ja Robotõne suundadel ning seda kahjuks Vene Föderatsiooni huvides," tõdes kolonel Kiviselg.
Toimetaja: Mait Ots