Need on esimesed USA sanktsioonid Hiina ettevõtetele, mis "otseselt arendavad ja toodavad partnerluses Vene firmadega terviklikke relvasüsteeme," teatas USA rahandusministeerium.

"See on esimene kord, kui me näeme päriselt Hiina firmat tootmas relvi endid, mida Venemaa seejärel lahinguväljal kasutab. Sellepärast jätkame koostööd liitlaste ja partneritega üle maailma, et teha Hiinale selgeks, et selline tegevus ei ole aktsepteeritav ja nad peavad selle vastu samme astuma," lisas välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller.

Hiina ja Venemaa on pärast täiemahulise Ukraina sõja algust teineteisele lähenenud, ehkki Peking väidab, et on sõjas erapooletu. Lääneriikide teatel aitab Pekingi diplomaatiline ja majandustoetus Venemaal agressioonisõda jätkata.

Peking reageeris reedel sanktsiooniteatele sõnadega, et "on kindlalt vastu Ühendriikide ebaseaduslikele ühepoolsetele sanktsioonidele Hiina firmadele ega aktsepteeri mingil juhu tema alusetuid süüdistusi ja survet".

"Hiina ei ole mitte kunagi andnud ühelegi Vene-Ukraina konflikti poolele surmavaid relvi, kontrollib rangelt topeltkasutusega esemete, seal hulgas droonide eksporti ning on vastu tsiviildroonide sõjalisel otstarbel kasutamisele," seletas välisministeeriumi pressiesindaja Mao Ning.

USA rahandusministeeriumi sanktsioonid on suunatud kolmele firmale, kaks neist Hiinas ja üks Venemaal, ja ühele Vene kodanikule, kes on seotud Vene Garpija seeria kaugründedrooniga.

Ministeerium ütles, et droonid on konstrueerinud ja arendanud Hiinas paiknevad eksperdid ning neid toodetakse Hiina vabrikutes koostöös Vene kaitsetööstusettevõtetega. Valmis droonid toimetatakse siis Venemaale, kus neid kasutatakse Ukraina ründamiseks.