Kui zooloog Martin Silts Saaremaa metsas oma auto ukse lahti tegi, said pika teekonna läbinud euroopa naaritsad lõpuks oma tulevase kodumetsa lõhna Saaremaal tunda.

"Nende teekond algas Saksamaalt oktoobri alguses. Siis nad tulid Saaremaale üle 2000 kilomeetri ja siis õpetasime neid aedikutes elusat kala püüdma ja nüüd on nende lahti laskmise protsess," kirjeldas Silts.

Saaremaa ja Hiiumaa ongi Eestis ja tegelikult ka lähiriikides nüüdsest ainsad paigad, kuhu euroopa naaritsat püütakse taasasustada. Mandri-Eestis lõppes selle liigi elu lõplikult umbes 30 aastat tagasi.

"Kuna Mandri-Eestis on ameerika naarits ehk mink jõgedel igal pool ees ja ta tõrjub tugevama liigine euroopa naaritsa välja. Saaremaa ja Hiiumaa on mingist vabad ja nüüd me vaikselt asustamegi erinevaid Saaremaa jõgesid," selgitas Silts.

Kuna Hiiumaal on euroopa naaritsal läinud enam-vähem hästi, siis loodetakse, et need loomad võtavad ka Saaremaa metsad ja jõed omaks.

Tegelikult olid nad oma uue kodukandi suhtes päris pelglikud.

"Ise ta toimetab siin jõe peal ilmselt hästi. Saab siin vähki süüa, jõe kallastel on konnasid, mügrisid. Kui läheb hästi, siis isaseid me oleme loodusest Hiiumaalt saanud kuueaastaseid loomi. Emased on üldiselt lühemaealised, umbes kolm kuni neli aastat looduses. Üks loom küll raadiokaelusega rändas 15 kilomeetrit ja seda ühe ööga. Nad võivad päris pikkasid vahemaid ka läbida," rääkis Silts.

Kokku tuuakse tänavu Saaremaale 60 euroopa naaritsat. Kogu Euroopa Liidus on euroopa naarits üks kõige ohustatumatest väikekiskjatest, keda elab veel vabas looduses mõnes üksikus riigis.