Jaak Madison: kuidas Euroopa maksumaksja raha heleda leegiga põletatakse

Nii Eesti kui ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid tõsiselt kaaluma, kas on mõtet kulutada miljardeid eurosid maksumaksja raha Aafrika abiprogrammidele, millel nähtav ja käegakatsutav tulemus puudub, kirjutab Jaak Madison.
Septembri lõpus nägi ilmavalgust huvitav dokument, Euroopa Kontrollikoja audit, mis võttis vaatluse alla, kuidas on läinud üheksa aasta tagasi algatatud programmil Euroopa Liidu Usaldusfond Aafrika jaoks (EUTF).
See usaldusfond asutati rändekriisi hakul 2015. aastal, et hakata tegelema massilise immigratsiooni algpõhjustega. Projekt hõlmab umbes poolt Aafrikat ehk 27 riiki. Eesmärk oli tõsta kohalike elujärge ja pidurdada kohalike soovi tulla Euroopasse õnne otsima.
Miljardid eurod tühja
2023. aasta lõpuks oli EUTF mitmesugustele projektidele kulutanud 4,5 miljardit eurot. Suurem osa sellest rahast on pärit EL-i eelarvest ja 12 protsenti otse EL-i liikmesriikidelt, Suurbritannialt, Norralt ja Šveitsilt. Eesti riik on pannud sellesse projekti raha mõne miljoni euro jagu, aga ka inimtöötunde. Eesti diplomaadid nägid 2017. aastal Eesti eesistumise ajal vaeva, et Aafrika usaldusfondile Euroopas lobitööd teha.
Milline on usaldusfondi rahastatud projektide tulemus? Raporti kantseliitliku vormi taga peidab ennast trööstitu sisu. Audiitorid valisid enam kui 200 projekti seast auditeerimiseks välja 16 ning jõudsid järeldusele, et neist ainult üks saavutas oma eesmärgid täiel määral.
115-st erinevast investeeringust 33 ei olnud auditi ajaks enam toimivad ning 66 ei ole raportööride hinnangul "jätkusuutlikud" ehk lähevad varsti ilmselt hingusele. Osa projekte jäi hoopis auditeerimata, sest kohalike eestvedajatega ei olnud enam võimalik kontakti saada. Auditi käigus selgus samuti, et Euroopa Komisjoni töötajad nii Brüsselis kui ka delegatsioonides ei olnud EUTF-i tegevuse üksikasjadega piisavalt hästi kursis.
Elektriline mikser elektrita koolis
Toon auditi tulemusest mõned markantsemad näited. Ühes Aafrika koolis, kus puudus kõige elementaarsem põhitaristu, ei olnud elektriühendust, alustati probleemide lahendamist sellest, et osteti euroraha eest elektriga töötav mikser.
Etioopias oli plaanis projekt rajada üle riigi kätepesupunke, et aeglustada koroonaviiruse levikut. Projekti elluviija pidi tagama saja kätepesupunkti ehitamise, aga kontrollimisel selgus, et saja asemel ehitati ainult üks, kuhu pandi ritta sada kraanikaussi. Eurooplastele raporteeriti, et projekt on edukalt ellu viidud.
Üks projekt nägi ette raadiojaama rajamist, et arendada kohalike noorte eneseväljendust. Audiitorid avastasid, et uus jaam küll tegutseb, kuid mängib peamiselt muusikat.
Ühe projekti raames rahastati 2021. aastal kodulinnukasvatuse näidisfarmi, mis hõlmas tuhande linnu jaoks ette nähtud päikeseenergial töötavat kanakuuri, konteinertapamaja, kontorit, laohoonet, avalikke tualette ja generaatorit. Raha anti ka farmi haldava noorteühenduse jaoks. Praegu seisab kõik kasutult. Projekti eestvedaja selgitas kontrollikoja audiitorile, et majanduslik mõte ettevõte tegevuses puudus.
Esines projekte, mis ka kõige parema tahtmise juures ei aita rände piiramisele kuidagi kaasa. Näiteks Liibüas Sabrathas kasutati rändekriisi ohjeldamiseks mõeldud raha Vana-Rooma aegse teatri restaureerimiseks. Vähemalt jäi raha kultuuri...
Levinud oli praktika, et rahastajatele raporteeritakse projekti valmimisest, aga tegelikkuses pole ehitatud midagi. Neljal juhul teatasid projekti eestvedajad kokku 62-st ehitatud, laiendatud või täiustatud tööstuspargist või ettevõtlustaristust. Kontrollimisel selgus, et mingeid tööstusparke polnud.
Pidurdamise asemel anti hoogu juurde
Läbi kukkusid ka otseselt rände piiramiseks mõeldud projektid. Alates 2018. aastast on Liibüa rannikuvalve saanud koolitust ja varustust, kuid tänini ei ole seal riiklikku otsingu- ja päästekoordinatsioonikeskust. Päästekoordinatsioonikeskus ei toimi vaatamata sellele, et EUTF-ist rahastatud varustus anti üle juba 2021. aasta detsembris.
Marokos ja Tuneesias pandi käima projekt, mille eesmärk oli suurendada ametiasutuste suutlikkust mereseire ja rände haldamise valdkonnas. Telliti mereseire süsteem, mis seisab jätkuvalt kasutult.
Ebaseadusliku rände ennetamise projekt, millega taheti suurendada tööhõivet Etioopias, vähendas töötuse määra viies suure rändega piirkonnas kõigest 0,32 protsenti, saavutades vaid 3,61 protsenti seatud eesmärgist. 2021. aastal oli 5422 töökohast pärast kolme kuud töötamist alles hinnanguliselt 3335 töökohta. 2023. aastal, viimase auditi toimumise ajal, ei olnud andmed loodud töökohtade kohta aga enam kättesaadavad.
Raporti põhjal võib väita, et EUTF-i toetus ei ole avaldanud märkimisväärset positiivset mõju eelkõige Vahemere keskosa rändeteed kasutavate rändajate arvu vähendamisele. Vähemalt ühe auditeeritud projekti raames tegid kontrollijad järelduse, et kohalike inimeste tulude suurenemine ei pruugi automaatselt suurendada vastupanuvõimet ebaseaduslikule rändele, vaid võib seda isegi hoogustada. Kohalikud lasevad end euroraha eest koolitada, sest see suurendab nende läbilöögivõimet Euroopas.
Nõnda polegi imestada, et pärast koroonapandeemia ajal toimunud langust on Euroopa-suunaline ebaseaduslik ränne hakanud taas kasvama. Kanaaridele ja Hispaaniasse siirdujate hulk on viimase viie aasta jooksul olnud suurem kui rändekriisi tippajal aastatel 2015-2018.
Ka audiitorid järeldavad, et hoolimata aastatepikkusest kogemustest ei ole ikka veel võimalik kindlaks teha kõige tõhusamaid meetodeid ebaseadusliku rände vähendamiseks Aafrikas.
Õppetund Eestile
Eesmärk piirata massilist rännet lähteriikides ei ole põhimõtteliselt vale. Ideaalis on targem lahendada rännet põhjustavaid probleeme kohapeal, kui tegeleda immigratsiooni tagajärjedega Euroopas. Aga viimase üheksa aasta jooksul pole Euroopa Liit oma kõrbesse külvatud miljardite eurode eest vastu saanud suurt midagi muud peale teadmise, et tahtsime parimat, aga välja kukkus nagu alati.
Õppetund Eestile võiks olla see, et edaspidi peaks valitsus tõsiselt kaaluma, millistele abiprogrammidele ta õla alla paneb. Tõenäosus, et mõni europrojekti Aafrikas õnnestub, läheneb loteriivõidu omale.
Nüüd, mil Reformierakond on viinud meie majanduse maailma kõige viimaste sekka – rahvusvahelise valuutafondi andmetel on Eestist hullem majanduskriis ainult Argentinas ja sõjast puretud Sudaanis ja Haitil –, kuluksid need miljonid eurod ära siinse majanduse elavdamiseks ja rahva elatustaseme tõstmiseks.
Toimetaja: Kaupo Meiel




