Kümmekond Euroopa Liidu liikmesriiki on asunud iseseisvalt oma huvidest lähtuvalt migratsioonipoliitikat ajama. Näiteks Poola kavatseb ajutiselt lõpetada põgenikele varjupaiga andmise, Saksamaa teostab oma maismaapiiridel kontrolli ja Itaalia suunab migrante ümber Albaaniasse. Ungari juba maksab Euroopa Liidu kokkulepete rikkumise eest. Holland tahab üldisest Euroopa Liidu rändepoliitikast lahkuda, et neil oleks selles küsimuses rohkem iseseisvust.

"Üldjoontes on näha olnud, et Euroopa Liidu liikmesriigid on valinud konservatiivsema lähenemise rändeküsimustes, mis puudutab just ebaseaduslikku rännet ja varjupaigaga seotud rännet. Siin on toimunud selline nihe, kus on muudetud oma rändepoliitikat konservatiivsemaks. On üle vaadatud varjupaigataotlejate toetusi, on piiratud pererännet ja samamoodi on püütud tõhustada, nende kojusaatmist, kes ei ole varjupaigataotlejad," rääkis rändeekspert Kert Valdaru.

Europarlamendi saadiku Jaak Madisoni (KE) hinnangul on liikmesriikidel õigus niiviisi oma immigratsioonipoliitikat kontrollida.

"Lõpuks see on paratamatu, et ühel hetkel see katus kuskilt pealt ära lendab. Ja ilmselgelt on täna mõistlikum hakata seda ennetavalt kontrollima, neid probleeme lahendama, kui lasta sellel samal asjal samamoodi jätkuda ja oodata, et äkki keegi kuskil Euroopa Liidus või Brüsselis tuleb ütlema liikmesriikidele, kuidas seda rännet kontrollida. Sest sealt ei tule mitte keegi seda ütlema, vaid öeldakse, et piire sulgeda ei tohi," ütles Madison.

Aga rände piiramine võib mõjutada ka Eestit.

"Eestit võib ta hakata mõjutama sellega, et kui rändesurve Euroopa Liidus jätkub, siis püütakse tulla Euroopa Liitu. Tavaliselt sellised kohad, kui me räägime Aafrikast või Lähis-Idast tulijatel, on Itaalia, Hispaania, Kreeka, siis sealt püütakse edasi liikuda. Ja Eesti võib saada siis just teisese rändelaine riigi osana sellest puudutatuna. Ehk võib-olla varjupaigataotleja ei taha tulla Eestisse, aga ta tahab siit liikuda oma kogukonna juurde Põhja-Euroopasse, on selleks siis Soome, Rootsi või Norra ja siis meie riiki kasutatakse just transiitriigina siit edasi liikumiseks. Politsei- ja piriivalveamet võib selle tõttu sattuda suure koormuse alla," rääkis Valdaru.

"Me peame jälgima ka teiste liikmesriikide varjupaigapoliitikate kujundamist. Kui need muutuvad aina karmimaks, siis peab olema ka Eesti valmis oma varjupaigapoliitikat üle vaatama ja ka vajadusel karmistama," ütles Valdaru.

Siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) hinnangul saab Eesti sisserände ohjeldamisega hästi hakkama. Tema sõnul tuleks tegeleda Euroopa Liidu välispiiridega.

"Eesti on Euroopa Liidus üks tublimaid selles suhtes, et me ikka saadame suurema osa inimestest, kes ei tohiks Euroopa Liidus olla, tagasi sinna, kus nad peaksid olema. Teistel riikidel, tõesti, on selle nii-öelda kokkuleppe täitmisega probleeme," tõdes Läänemets.

"Tegelikult need reeglid ja kokkulepped, mis Euroopa Liidu sees on tehtud, on päris mõjusad, kui neid ka rakendataks. Meil lihtsalt on probleem selles, et päris paljud Kesk-Euroopa riigid neid ei rakenda. Lõpuks kõik algab välispiiridelt, küsimus ei ole selles Euroopa-siseses liikluses. Teine etapp on see, et jah, tõesti peaks neid kokkuleppeid täitma, neid inimesi rohkem tagasi saatma, kes ei peaks Euroopas olema. Eelkõige me peaks sulgema need välispiirid lõunas," rääkis siseminister.

Ka Euroopa piiri- ja rannikuvalveameti Frontex asejuht Uku Särekanno ütles, et Euroopa Liidu migratsioonipoliitika on piisavalt selge.

"Euroopa Liidu tasandil oleks kindlasti eesmärk hoida seda ühtset poliitikat, sest see poliitika on olemas. Aga küsimus on selles, kas seda rakendatakse ühtemoodi. Ma arvan, et Eesti vaates oleks kindlasti oluline see, et kõik välispiiri riigid teeksid endast oleneva, et Schengeni piirikoodeksis ette nähtud reegleid rakendada, et piir oleks ühtemoodi valvatud," rääkis Särekanno.

"Tuleb rakendada seda olemasolevat õigust, mis meil on, sest tegelikult on väga selged nõuded liikmesriikidele, mida nad peavad tegema, kuidas nad peavad käituma illegaalsete sisserändajatega ja tihtipeale on nende reeglite täitmises vajakajäämisi," lisas ta.

Särekanno sõnul teeb olukorra keerulisemaks see, et piiri peal on tihtipeale tegelemine tagajärgedega. Tema hinnangul tuleb suurem osa ressursist suunata sellele, et tegeleda sellega, kustkohast ja miks migrandid tulevad.

"Kolm asja, mida peaks tegema, on esiteks see, et kindlasti piiri valvatakse mõlemalt poolt, mis tähendab seda, et peab jätkama nende kokkulepetega nende riikidega, kellega kokku leppida saab – olgu tegemist Türgiga või mõne teise riigiga. Teine pool on see, et tuleb selgelt arendada välja eraldi režiim sellisteks piirilõikudeks, kus teisel pool on partner, kellega ei ole võimalik koostööd teha nagu Venemaa või Valgevene," rääkis ta.

Tõenäoliselt migratsioonisurve Euroopa Liidu riikidesse järgneva kümnendi jooksul kasvab. Põhjused: Ukrainas jätkuv sõda, kodusõjad Liibüas, Süürias ja Sudaanis, ebastabiilsus Liibanonis, konflikt Iraani ja selle piirkondlike liitlaste, näiteks Hezbollah' ja Iisraeli vahel. Peamised rände päritoluriigid on Aafrika ja Aasia ebastabiilsed ja vaesed piirkonnad.