"Protsentuaalselt töötab Eestis rohkem ukrainlasi, või on Eesti koolidesse astunud rohkem Ukraina lapsi, kui teistes Euroopa Liidu riikides," rääkis Grandi. "See on hea märk. See tähendab, et siinsed tegevuskavad, inimeste vastuvõtuvõime on väga heal tasemel. Ma loodan, et Ukraina pagulased saavad lõpuks minna tagasi Ukrainasse, see oleks kõige parem lahendus, kuid kuni sõda kestab ja olukord Ukrainas on raske, on tähtis, et senine külalislahkus jätkuks."

Grandi märkis, et valdaval osal maailma põgenike voogudest pole Euroopaga üldse mingit pistmist. Valdavalt jäävad põgenikud põgenema ikkagi kolmanda maailma sees. Seda näeb Grandi oma töös iga päev, nii statistikat vaadates kui ka kohapeal olukorraga tutvumas käies.

Maailmas on kokku 120 miljonit põgenikku. Peaaegu 80 protsenti neist rändab kolmanda maailma sees, jõudmata iialgi ei Euroopasse, Põhja-Ameerikasse ega ühtegi teise jõukasse piirkonda. Sellest hoolimata tuleb tunnistada, et olukord Euroopas muutub hullemaks.

"Inimeste liikumine Euroopasse, olgu nad pagulased või migrandid – neil on vahe –, kasvab, tekitades suuri katsumusi Euroopa riikidele," ütles Grandi. "Küsisid, mida võiks poliitikud teha. Minu peamine vastus on, mida poliitikud ei peaks mitte tegema. Nad ei peaks seda olukorda kujutama ohuna, negatiivsel viisil."

"Muidugi on see mõningate poliitikute vaatevinklist väga kasulik. Nad tekitavad hirmu ja siis ütlevad, et kui te hääletate minu poolt, ajame me nad kõik minema, siis nad võidavad järgmised valimised. Häda on selles, et kui nad siis jõuavad valitsusse, saavad nad aru, et on väga raske lahendada probleemi lihtsalt müüre ehitades, või inimesi tagasi merre ajades," rääkis Grandi.

Grandi sõnul ei jää üle muud, kui järgida ammu välja pakutud retsepti ehk teha kindlaks, miks need inimmassid liikvele on läinud, seejärel minna sinna, kust nad tulema on hakanud ja lahendada probleemid seal kohapeal. Ülemvoliniku hinnangul pole lootustki, et mõni teine rohi aitaks.

Grandi on veendunud, et rikkad riigid suudaksid algkohas probleeme lahendada, kuid ei pinguta selle nimel piisavalt.

"Me muudkui räägime riikidele, et te saate palju paremini, palju kiiremini saata päritolumaadesse tagasi need inimesed, kes pagulase staatusele ei vasta. Mõned riigid seda teevad, teised jälle mitte. On väga palju arenguruumi, aga see nõuab rasket tööd ja mitte loosungeid. Kõiki põhimõtteid silmas pidades, on võimalik olukorda parandada. Kahjuks ei näe ma seda paljudes riikides ja reaktsioonid on endiselt väga poliitilised," sõnas Grandi.

Üks peamisi massirände tekitajaid on sõda ja Grandi ei näe, et rahvusvaheline kogukond oleks sõdade ärahoidmisel kuigi tõhus.

Grandi tunnistab, et ÜRO julgeolekunõukogu on muutunud ebaefektiivseks, mis ongi põhjus, miks sõjad muudkui puhkevad ja põgenike hulgad teele lähevad.

Stardipaikade probleemide lahendamisel oleks Grandi sõnul vaja senisest hoopis strateegilisemat vaadet.

Grandi sõnul on täiesti lubamatu praktika kasutada põgenikke relvana teiste riikide vastu. "Põhiprobleem siin on, et inimeste manipuleerimine, avaldamaks survet teistele riikidele inimvoogude kaudu, on fundamentaalselt rahvusvahelise õiguse vastane," sõnas ta.