Poola peaminister Donald Tusk teatas hiljuti, et Poola peatab Valgevene kaudu saabuvate migrantide varjupaigataotluste vastuvõtmise. Kriitikute sõnul võib see olla nii rahvusvaheliste reeglite kui ka Euroopa Liidu seadustega vastuolus. Otsust kritiseerisid ka inimõiguste eest seisvad organisatsioonid nagu Amnesty International ja Piirideta Arstid.

Ülemkogul sai Poola aga kriitika asemel teiste liikmesriikide toetuse, kinnitas Tusk ise. "Ma ütlen otsekoheselt, et meid mõisteti täielikult. Ilma erandita, olgu need sotsialistid Hispaaniast, kristlik demokraat Luksemburgist või ka üldine arutelu riigijuhtidega – kõik, kellega ma rääkisin, mõistsid Poola olukorda: nii seda, et idapiiri on tabanud ründav ebaseaduslik ränne ja ka seda, et olukord nõuab vastavaid tegusid," rääkis ta pressikonverentsil.

Tusk lisas, et Euroopa juhid on sõltumata poliitilisest eelistusest viimaks mõistmas, et varasem mõtlemisviis rändest ei saa enam toimida. Maailm on Teise maailmasõja ja külma sõja ajast saati muutunud, ütles Poola peaminister.

"Kõik on viimaks tunnistanud, mida ma olen pikalt nõudnud. Olukord on täiesti muutunud ja see ei ole kuidagi seotud inimõigustega. Me seisame silmitsi täiesti teistsuguse migratsiooniga. Minevikus tegid need autoritaarsed režiimid kõik, et piirata inimeste liikumisvabadust, täna nad organiseerivad suures mastaabis ebaseaduslikku rännet," kirjeldas Poola peaminister.

Õhtusel pressikonverentsil küsisid ajakirjanikud Euroopa Komisjoni presidendilt Ursula von der Leyenilt, kas Poola tegevus on ikka Euroopa Liidu seadustega kooskõlas, mille peale von der Leyen vastas: "Me oleme seda olukorda juba arutanud mõnda aega, aasta või kaks tagasi Balti riikidega ja aasta alguses Soomega. Selge on, et kui need meetmed on ajutised ja proportsionaalsed, siis on need seaduse raamides."  

Lisaks Venemaa korraldatud rändesurvele pälvis tähelepanu ka arutelu, kuidas illegaalselt saabunud migrante nende koduriiki efektiivsemalt tagasi saata. Selleks soovivad mitmed liikmesriigid ühtset lahendust kogu Euroopa Liidus.

"Kõigist nendest, kellel ei ole õigust jääda Euroopa Liitu, saadetakse ainult 20 protsenti koduriiki tagasi. Me teeme tööd, et seda parandada ja me esitame varsti selleks uue seadusandliku ettepaneku," lubas von der Leyen.

Politico: EL-i rändepoliitika karmistamine ei jää maha Trumpi ideedest

Ülemkogu rändeteemaliste otsuste pöördelisust rõhutas ka väljaanne Politico.

Oktoobrikuine EL-i liidrite tippkohtumine tähistas suurt pöördepunkti selles, kuidas Euroopa hakkab tegelema ühe oma kõige keerulisema poliitilise väljakutsega, märkis Politico reede hommikul.

"Ideed, mis olid käsitamatud veel kõigest kuus kuud tagasi, on nüüd Euroopa üksmeelne seisukoht," ütles üks Euroopa diplomaat kohtumise lõppedes väljaandele.

Politico hinnangul olid ülemkogu otsused suur võit Tuskile, mis alles äsja oli kriitika all seoses idapiiril kehtestatavate rändepiirangutega. Poola positsiooni idapiiri sulgemisel toetasid ka nii von der Leyen kui ka ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel, kes mõlemad kirjeldasid Venemaa ja Valgevene tegevust migrantide Poola piirile saatmisel kui hübriidrünnakut.

Samuti meenutas väljaanne veel kevadel peetud võitlusi kinnitada enne juunikuiseid Euroopa Parlamendi valimisi lõplikult EL-i laiahaardeline rände- ja varjupaigapakt. "Nüüd ei leia pakt isegi ülemkogu järeldustes mainimist," tõdes Politico. See on järjekordne võit Tuskile, kes soovis ära hoida pakti heakskiitmise, kuna tema riik on sellele vastu ja ta kartis, et rändepakti jõustamine võiks tugevdada opositsioonilise Õiguse ja Õigluse partei positsiooni Poola sisepoliitikas.

Kuid see näitab ka seda, mil määral ületab soov karmimate rändereeglite järele EL-i senise rändepoliitika säilitamist pooldavaid jõudusid. Parempopulistlike parteide toetuse tõusust ärahirmutatud liidrid võtsid nüüd märksa karmima tooni, kutsudes ülemkogu järeldustes üles "võtma kõigil tasanditel otsustavaid meetmeid, et hõlbustada, suurendada ja kiirendada tagasisaatmist Euroopa Liidust, kasutades selleks kõiki asjakohaseid EL-i poliitikameetmeid, õigusakte ja vahendeid, sealhulgas diplomaatia, areng, kaubandus ja viisad".

Politico tõdes, et kuigi Euroopa Ülemkogu ei kehtesta õiguslikult siduvaid seadusi, on see, mis järeldustesse kirja sai, kõige püsivam ja pretsedenti loovam kinnitus liidu poliitiliste kavatsuste kohta. Ülemkogu järeldused on Euroopa Liidus suunanäitajaks ja sageli tõukeks seadusandlikele algatustele, millega saab välja tulla Euroopa Komisjon ning mis antakse arutamiseks ja kinnitamiseks liikmesriikide valitsusi esindavale nõukogule ja Euroopa Parlamendile.

Järelduste rännet puudutavast osast leiabki lause: "Ülemkogu kutsub komisjoni üles esitama kiiremas korras uut seadusandlikku ettepanekut."

Kokkuvõttes märgibki Politico, et kui seni on peetud USA presidendikandidaadi Donald Trumpi ideid migratsiooni piiramiseks äärmuslikeks, siis nüüd ei jää EL-i plaanid sellele eriti alla.