Kesselmann rääkis, et Venemaa Föderatsiooni relvajõud on jätkanud pealetungi kogu rindejoone ulatuses keskmiselt 178 rünnakuga ööpäevas.

"Eelmisel nädalavahetusel tõusis intensiivsus isegi kuni 210 rünnakuni ööpäevas, langedes mõnevõrra selle nädala teises pooles. Eelkõige on Vene Föderatsiooni rünnakute põhirõhk endiselt Donetski oblasti Pokrovski suunal asuvate asulate Selõdove ja Kurahhove ümbruses. Avalike allikate põhjal näeme, et Vene Föderatsiooni üksused on edenenud nende asulate vahelisel alal," ütles Kesselmann.

Kesselmanni sõnul ongi see Venemaa tavapärane taktika viimasel ajal olnud, et asustatud kohtadesse nad pigem ei sisene, kuna see nõuab keerulisemat väljaõpet.

"Ilmselgelt neil seda oma sõduritele anda ei ole. Seetõttu nad piiravad asulat kaudtule löökidega. Kui asula on sisse piiratud, siis nad põrmustavad asula. Väga küüniline ja kole tegevus," lisas Kesselmann.

Samuti on Vene Föderatsiooni üksused edenenud Tšassiv Jari piirkonnas, olles ületanud Donetsi jõe Donbassi kanali. Edenetud on ka Lõmani sektoris, kus Venemaa üritab saavutada kontrolli Serebetsi jõe
idakalda üle.

Kurski oblastis Ukraina relvajõudude poolt hõivatud aladel pole viimase nädala jooksul märkimisväärseid muutusi toimunud. Ukraina relvajõud jätkavad manöövertegevuste ning varitsustega Vene Föderatsiooni allüksuste vastu.

"Vene Föderatsiooni relvajõudude edenemine on saanud võimalikuks massiivsete pommitamistega, sealhulgas laugpommide, tapjadroonide ja kaudtulega. Selle efekti teostavad nii-öelda liharünnakud, kus Venemaa küüniliselt raiskab oma isikkoosseisu. Kaod Venemaal on üsna suured. Ja tundubki, et käesolev kuu on üks suuremate kadudega Venemaa jaoks. Meie hinnangul kuskil 40 000 sõjaväelast kaotab vastane nii haavatute kui ka langenutega kuu jooksul," sõnas Kesselmann.

Kolmas osapool sõjas – Põhja-Korea

"Nüüd on avalikku huviorbiiti sattunud ka Põhja-Korea kontingent. Meile teadaolevalt põhjakorealasi on Venemaa territooriumil hetkel 10 000 kuni 12 000," sõnas Kesselmann.

"Venemaa riigiduuma ratifitseeris neljapäeval, 24. oktoobril Venemaa ja Põhja-Korea vahelise laiaulatusliku strateegilise partnerluse lepingu. Leping sõlmiti Pyongyangis tänavu 19. juunil, kui Venemaa režiimi juht Putin käis ise
Põhja-Koreas. Esitati see riigiduumale ratifitseerimiseks 10 päeva tagasi.
Nüüd on see ratifitseeritud," rääkis Kesselmann.

Kesselmanni sõnul tähendab see, et Venemaa on sõlminud täieulatusliku sõjalise liidulepingu Põhja-Koreaga.

"Ja see leping on iseenesest, kui seda lugeda, rahvusvahelise kõnepruugiga looritatud kohustus mõlemale osapoolele ehk siis Põhja-Koreale ja Venemaa Föderatsioonile relvastatud agressiooniohu korral viivitamatult alustada kahepoolseid konsultatsioone," ütles Kesselmann.

Samuti võtavad mõlemad pooled kohustuse osutada teineteisele viivitamatult sõjalist ja kõigi oma käsutuses olevate vahendite abi juhul, kui üks pool satub
relvastatud konflikti või sõjaseisukorda.

"See on nüüd uus reaalsus, kus kolmas osapool on tegelikult vahetult konfliktis sees. Leping on üks asi, see on juriidiline pool sellest, ja Põhja-Korea relvajõud konfliktis sees on asja sisuline pool," ütles Kesselmann.

Antud lepinguga on Venemaa end sidunud üheselt Põhja-Koreaga ning eskaleerib pingeid kogu Kaug-Ida regioonis.

Kesselmann märkis, et tähelepanuväärne on asjaolu, et Venemaa varasemad sarnased kokkulepped kollektiivse julgeolekulepingu organisatsioonis on osutunud auklikuks ning Ukraina-vastasest agressioonist heitunud liikmesriigid on viinud selle organisatsiooni varjusurma.

"Ilmselgelt ei ole ei Armeenia ega Kasahstan näinud positiivset efekti sellest Venemaa juhitud organisatsioonist," sõnas Kesselmann.