Rebo: Vene jõud ei suuda praegu suuri läbimurdeid teha
Venemaa relvajõud ei suuda praegu teha suuri läbimurdeid, kui Ukraina üksused ei murdu, ütles Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Eero Rebo.
Kaitseväe luurekeskuse andmetel on kuni kuni 12 000 Põhja-Korea sõdurit Kurski all Venemaa poolel. Milline saab olema nende roll ja väljaõppe tase, seda keskus öelda ei oska. Siiani on Põhja-Korea abi Venemaale piirdunud suurtükimürskudega.
"Põhja-Korea abi Venemaale on olnud laskemoona näol. On teada, et laskemoona kvaliteediga Venemaa ei ole rahul. Aga nagu Vene sõjalisele mõtlemisele kombeks, on kvantiteet omaette kvaliteet ja seda kvantiteeti tundub neil jaguvat," rääkis kaitseväe luurekeskuse ülema asetäitja kolonelleitnant Janek Kesselmann.
Venemaa on leidnud endale sobiva taktika Ukrainas edasitungimiseks: kui võimalik, välditakse linnalahinguid, ütles Kesselmann. Tema sõnul on selleks vähe väljaõpetatud kaadrit. Kesselmanni sõnul üritavad Vene sõjaväelased kaugtule, pommitamise ja droonidega asustatud punktid maatasa teha ja neid ümber piirata. Nii edenedes oleks Pokrovsk aastavahetuseks Vene vägede käes.
Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Eero Rebo ütles, et nii Ukraina kui ka Vene väed üritavad vihmaperioodiks jääda sobivatele positsioonidele. Venemaa eesmärk on tema hinnangul tungida kuni Poola piirini, kuid võimekust selleks pole.
"Vene Föderatsiooni relvajõud ei ole täna võimelised tegema suuri läbimurdeid, kui Ukraina üksused ei murdu. Ja me ei tea mitte ühtegi Ukraina brigaadi suurust üksust, mis oleks suudetud selle sõja jooksul puruks lüüa. Mis tähendab seda, et liigutakse meeter meetri haaval," rääkis Rebo.
Rebo sõnul ootavad sõja osapooled USA presidendivalimiste tulemust. Endiselt on Ukraina jaoks oluline luba kasutada Ameerika laskemoona Vene territooriumi tabamiseks. Taristu tabamine kauglöökidega on üks Ukraina tugevaid kohti selles sõjas.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"