Teise riigi kodanikust valija, kes tahab kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel osaleda, peaks eelnõu järgi vähemalt 30 päeva enne valimisi esitama taotluse enda valijate nimekirja kandmiseks.

Taotluses peab valija märkima oma kodakondsuse, aadressi ja päritoluriigi valimisringkonna, mille registrisse oli viimati kantud. Seejuures peab ta ka kinnitama, et temalt ei ole päritoluriigis võetud hääletamisõigust, et ta tunneb Eesti põhiseadust ja lähtub siin elades põhiseaduslikust korrast ning mõistab hukka Venemaa agressiooni Ukrainas ning tunnustab Eesti suveräänsust.

Eelnõu seletuskiri toob välja, et põhiseadus jätab kandideerimisõiguse sisustamise seadusandja otsustada. Kui praegune kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus lubab valida pikaajalise elamisloaga välismaalasel, siis tulenevad piirangud ka sellest, mis tingimustel pikaajaline elamisluba antakse, näiteks peab inimesel olema püsiv sissetulek, ravikindlustatud ja B1 tasemel eesti keele oskus. 

Praegu koostatakse välismaalastest valijate nimekiri sarnaselt Euroopa Parlamendi valimistel ning selleks vajaliku taotluse saab valija esitada ka elektrooniliselt.

Eelnõu järgi võiks julgeolekuasutuse või kaitseväe luurekeskuse põhjendatud taotluse alusel kustutada nimekirjast inimese, kelle tegevus läheb vastuollu taotluse esitamisel kinnitatud punktidega ehk kes eksib põhiseadusliku korra vastu või kelle tegevusest ilmneb, et ta ei mõista hukka Venemaa agressiooni või ei tunnusta Eesti suveräänsust. 

Julgeolekuasutused pole kohustatud taotlema inimese nimekirjast eemaldamist

Seletuskiri juhib tähelepanu, et kui eelnõu järgi võib julgeolekuasutus esitada põhjendatud taotluse mõne inimese valijate nimekirjast kustutamiseks, siis asutus ei ole selleks kohustatud.

"Esiteks ei loo me asutustele uut menetlusliiki ega tegevuskohustust. Asutused saavad juba olemasoleva teabe põhjal hinnata (ning ei hakka selle tarbeks ka eraldi uut teavet hankima), kas on asjakohane esitada taotlus isiku nimekirjast kustutamiseks. Lisanduvalt võivad asutustel olla muud julgeolekukaalutluse huvid, kus nad ei soovi isiku suhtes avalikult tõdeda, et isik on muu menetluse osas nende huviorbiidis," seisab eelnõu seletuskirjas. 

Taotlus valija nimekirjast eemaldamiseks oleks eelnõu järgi pigem erandlik juhtum, mida tuleb selgelt põhjendada. 

"Tegemist ei saa olla üldise niinimetatud "meelsuskontrolliga". Mingit uut kontrollimenetlust seega ei looda. Põhjendatud taotlus peab sisaldama fikseeritud ja tõestatud andmeid, et isik oma tegevuses ei lähtu Eesti põhiseaduslikust korrast või ei toeta riigi suveräänsust (on näiteks Eesti lippu rüvetanud eesmärgiga näidata, et sellist riiki ei peaks eksisteerima) või et isik on tegutsenud viisil, mis näiteks vastupidiselt deklareeritule toetab Vene Föderatsiooni püüdlusi Ukraina vastu suunatud agressioonis (näiteks on isik proovinud viia droone või komponente Venemaa Föderatsiooni eesmärgiga aidata Vene Föderatsiooni sõjas Ukraina vastu)," märgib seletuskiri. 

Seadusemuudatus vajab vastuvõtuks riigikogu koosseisu häälteenamust.