"Selle ajalise graafiku nõuded tingivad, et põhiseaduse muutmise seadus peaks novembris läbima esimese lugemise, märtsi alul teise lugemise ning aprilli alul kolmanda lugemise," kirjutas Reinsalu teisipäeval parlamendierakondade esimeestele tehtud pöördumises.

Reinsalu hinnangul on põhiseaduse muutmine kiireloomulisena 2025. aasta kohalikeks valimisteks praegu veel ajaliselt mõeldav.

"Kuid hoiatan, et seda ainult juhul, kui sellesse venitusteta panustatakse järgevate päevade vaates. Viivitamine tähendab selle hetke käestlaskmist ja võrdub sellele vastu olemisega," rõhutas Reinsalu.

Ta tõi välja ka ajalise perspektiivi nõuded põhiseaduse muutmiseks, mille kohaselt peab põhiseaduse muutmise eelnõu menetlemisel esimese ja teise lugemise vahe olema vähemalt kolm kuud, teise ja kolmanda lugemise vahel üks kuu ning põhiseaduse muudatus jõustuks kolm kuud pärast vastu võtmist.

"Viidatud graafiku alusel jõustuks põhiseaduse muutmise seadus hiljemalt juulis 2025. aastal, sellele eelneks kolmekuline aeg, mille puhul ühiskond on teadlik vastu võetud, kuid jõustumata põhiseaduse muutmise seaduse mõjust," märkis Isamaa esimees. "Võimalikud järgnevad õigusvaidlused ei tõkesta muudetud põhiseaduse kehtivust," lisas ta.

Paralleelselt põhiseaduse muutmise seadusega tuleks menetleda ka selle ellu rakendamiseks vajalikke muudatusi kohaliku omavalitsuse valimise seaduses, mille jõustumisaeg oleks sama põhiseaduse muutmise seaduse jõustumisega, rõhutas Reinsalu.

Ta tõi ka välja, et protseduurilised tähtajad kohaliku omavalitsuse valimise seadusest tulenevalt on seotud valijate nimekirja koostamisega rahvastikuregistri pidaja poolt hiljemalt 25 päeva enne valimisi ning valijatele teavituse saatmisega hiljemalt kümme päeva enne valimisi.

Kohaliku omavalitsuse valimised peetakse oktoobrikuu kolmandal pühapäeval, mis on 2025. aastal 19. oktoobril.

Reinsalu märkis ka, et põhiseaduse muutmise järel valijate nimekirjas muutuse tegemine on rahvastikuregistri pidaja jaoks tehnilise iseloomuga protseduur. "Vastavad andmed on rahvastikuregistri pidajal olemas ning selle alusel on võimalik muutunud lähteandetega väljavõte rahvastikuregistrist valijate nimekirja moodustamiseks teha," kirjutas ta.

"Omaette küsimus on muudatuste tegemine valimisseaduses samal aastal enne valimisi. Oluline on silmas pidada, et muudatused ei muuda menetluslikke valimisreegleid, valimismenetlusi puudutavad reeglid on valijatele samad nii enne kui pärast muudatust," märkis Reinsalu.

Isamaa esimees tõi oma pöördumises välja ka varasemad korrad, kui Eestis on valimisseadust valimiste toimumise aastal muudetud.

Viimati toimus see tänavu, kui europarlamendi valimisi puudutavat seadust muudeti 7. mail 2024 vastu võetud seadusega, mis jõustus valimiste alguse hetkel ehk 3.juunil 2024. Aastatel 1993 ja 1996 jõustati terviklikud kohalike valimiste korraldust puudutavad seadused vastavalt sama aasta juunikuus.

"Põhiseaduse alusel kohustava mandaadiga valimisseaduse muutus on legitiimne jõustamiseks valmisaastal. Oluline on siinkohal muudatuse põhjendatud eesmärk tõukuvalt muutunud julgeolekuolukorrast," rõhutas Reinsalu, kes viitas oma kirjas praegusele julgeolekuolukorrale ja Venemaa mõjutustegevusele, tuues näiteks Moldovas ja Gruusias toimunu, mis tingib tema sõnul Vene kodanikelt kohalikel valimistel valimisõiguse äravõtmise.

Eesti põhiseadust saab muuta kas rahvahääletusel, riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt või riigikogus kiireloomulisena, aga viimasel juhul on selleks vaja riigikogu neljaviiendikulist häälteenamust ehk vähemal 81 poolthäält. ERR kirjutas eelmisel nädalal, et nii suurt toetust praegu riigikogus põhiseaduse muutmisele ei ole.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, siseminister Lauri Läänemets ütles teisipäeval, et tema hinnangul enam põhiseadust järgmise aasta kohalikeks valimisteks muuta ei jõua.

Tartu Ülikooli riigiõiguse kaasprofessori Paloma Krõõt Tupay rääkis tänavu veebruaris ERR-ile, et sellist tähtaega ei ole seadustes määratud, kui palju enne valimiste toimumist võib veel valimisseadust muuta, kuid riigikohus on öelnud, et peab olema piisavalt aega, et kohaneda valimisseadusi puudutavate õiguslike muudatustega.