Sõja 977. päev: Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga viis inimest
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul saadab Venemaa peagi rindele Põhja-Korea sõdurid. Zelenski ütles, et maailm peab Venemaale avaldama suuremat survet ning toetust Ukrainale. Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest ning vigastada sai 19 inimest.
Oluline pühapäeval, 27. oktoobril kell 22.24:
- Vene rünnakutes hukkus ööpäevaga viis ning sai vigastada 19 inimest;
- Putin: Venemaal on erinevad vastusammud, kui Ukraina ründab lääne rakettidega;
- Endine Briti kaitseminister: Ukrainale peab andma loa rünnata Vene territooriumi;
- Ukraina luure: Põhja-korea sõdureid transporditakse tsiviilsõidukitega;
- Presidendi kantselei ülem: valimised toimuvad Ukrainas kohe peale sõja lõppu;
- Zelenski sõnul on Ukraina sunnitud võitlema Euroopas Põhja-Koreaga;
- Zelenski allkirja saanud seadusemuudatus võimalda võõrleegionis teenida ohvitserina;
- Ukraina ja India on tugevdamas koostööd kaitsetööstuses;
- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1440 sõdurit.
Vene rünnakutes hukkus ööpäevaga viis ning sai vigastada 19 inimest
Venemaa vägede rünnakus Ukrainale hukkus möödunud ööpäeval viis ning vigastada sai 19 inimest, teatasid kohalikud võimud.
Ukraina õhutõrje lasi alla 41 Venemaa 80 väljalennutatud droonist. Neist 10 lasti alla Kiievi läheduses, järjekordses rünnakus pealinnale. Ühestki kannatanust Kiievis teateid ei ole, kuid langenud rusud kahjustasid ühte hoonet ja kahte autot.
Venemaa rünnakutes Donetski oblastile hukkus kaks inimest ning vigastada sai üheksa. Üks inimene hukkus ning kolm sai vigastada Venemaa rünnakus Kostjantõnivka linnale, teine hukkus Mõkolaivka külas.
Harkivi oblastis hukkus Venemaa rünnakutes 84-aastane mees.
Rünnakus Hersoni oblastis hukkus kaks inimest ning vigastada sai kaheksa, teatas Hersoni kuberner Oleksandr Prokudin.
Vene droonid ründasid pühapäeva hommikul ka energiataristut Sumõ oblastis, teatas kohalik sõjaväeadministratsioon. Hommikul sai Sumõ oblastis ka üks inimene vigastada droonirünnakus.
Putin: Venemaal on erinevad vastusammud, kui Ukraina ründab lääne rakettidega
Venemaa kaitseministeeriumis on kaalumisel erinevad vastusammud juhuks, kui Ukraina ründab Venemaad lääneriikidelt saadud pikamaarakettidega, ütles pühapäeval avaldatud intervjuus riigimeediale Venemaa juht Vladimir Putin.
"Meie vastukäik peab olema sellele vastav. Meie sõjaväe juhtkond kaalub praegu variante ja esitab oma ettepanekud," lausus Putin.
Ukraina armeel on olemas ameeriklaste ATACMS, brittide Storm Shadow raketid ja prantslaste SCALP/T, kuid ukrainlased pole saanud luba kasutada neid rakette Venemaa territooriumi ründamiseks.
Endine Briti kaitseminister: Ukrainale peab andma loa rünnata Vene territooriumi
Ukraina toetuse suurendamine on kõige efektiivsem viis heidutada Hiinat, et too ei ründaks Taiwani, ütles Sunday Timesis avaldatud arvamusloos endine Briti kaitseminister Grant Shapps.
"Seega on praegu aeg mitte ainult anda Ukrainale õigus kasutada meie Storm Shadow rakette (Venemaa territooriumi pihta), vaid teha seda ootamata, mida Washingtonis otsustatakse," lausus Shapps.
Suurbritannia on andnud Ukrainale Storm Shadow rakette, mis võivad lennata kuni 250 kilomeetri kaugusele, kuid pole andnud luba kasutada neid Venemaa territooriumil.
"Selle hind, kui me lubame kasutada meie relvi, ka Venemaa territooriumil, kui Putin ründab sealt, on pisike võrreldes tagajärgedega, kui Putin peaks võitma," lisas Shapps.
Shapps kutsus üles nii Suurbritanniat kui ka teisi lääneriike kahekordistama oma sõjalist abi Ukrainale.
Ukraina luure: Põhja-korea sõdureid transporditakse tsiviilsõidukitega
Venemaa transpordib Põhja-Korea sõdureid rindele veoautodega, millel on tsiviilnumbrid, teatas Ukraina sõjaväeluure (HUR).
HUR-i teatel kuulasid nad pealt kõnet, kust selgus, et Vene politsei peatas Kurski-Voroneži maanteel kinni tsiviilnumbriga veoauto Kamaz, millega veeti Põhja-Korea sõdureid. Sõidukijuhil polnud aga kaasas pabereid, mis oleks viidanud, et tegu on militaarlähetisega.
Presidendi kantselei ülem: valimised toimuvad Ukrainas kohe peale sõja lõppu
Ukrainas toimuvad valimised kohe peale sõja lõppu, et valida saaks ka kõik sõdurid ja põgenikud, ütles Ukraina presidendi kantselei ülem Andri Jermak.
"Zelenski on selgelt välja öelnud: ta tahab, et kõik sõdurid ja välismaale põgenenud saaksid valida. Aga praegu peab kogu ressurss minema sõjapidamiseks," lausus Jermak.
Ukraina seadused ei luba valimisi pidada sõjaseisukorra ajal. Küsitluste järgi pooldab 70 portsenti ukrainlastest, et Zelenski oleks president kuni sõjaseisukorra lõpuni.
Moskva teatas veel ühe küla hõivamisest Donetski oblastis
Vene väed võtsid oma kontrolli alla Izmailovka küla Donetski oblastis, teatas Vene kaitseministeerium pühapäeval.
Zelenski sõnul on Ukraina sunnitud võitlema Euroopas Põhja-Koreaga
Kreml on meelestatud sõda jätkama ja seepärast võivad Põhja-Korea sõdurid olla lähitulevikus Ukraina vastu lahinguväljal, vahendas portaal Unian pühapäeval president Volodõmõr Zelenski sõnu.
"Moskva on valmis jätkama agressiooni... Ja seepärast püüavad nad suurendada kaitsetoodangut ja seda tänu sanktsioonidest kõrvalehoidmisele. Sellepärast võtavad nad üha enam Põhja-Koreat kaasosaliseks ja juba lähipäevil võivad nende sõdurid olla Ukraina vastu lahinguväljal. Ukraina peab tegelikult Euroopas Põhja-Korea vastu võitlema," rõhutas Zelenski õhtuses videopöördumises.
Ta märkis, et niisugused tingimused on kujunenud selle tõttu, et lääne partnerid ei ole teinud Ukraina toetuseks tugevamaid otsuseid, "julgustades sellega Putinit vaid veelgi rohkem terrorisse investeerima".
Zelenski avaldas veendumust, et maailm saab sõja laienemise peatada, kuid selleks on vaja konkreetseid samme, mitte sõnu. "Me ootame vajalikku suuremat survet Venemaale. Me ootame rohkem toetust Ukrainale. Ja see on õiglane," rõhutas president.
"Aeg, mis kulub, kui ei ole lahendusi – tähendavad pidevaid Venemaa rünnakuid, meie elude pidevaid kaotusi. Järgmine nädal on meie väga aktiivse töö aeg koos partneritega, toetamaks meie sõdureid rindel, meie strateegiat Venemaa sundimiseks sõda lõpetama. Me valmistame ette olulisi toetussignaale," teatas Zelenski.
Zelenski allkirja saanud seadusemuudatus võimalda võõrleegionis teenida ohvitserina
Ukraina president Volodõmõr Zelenski allkirjastas reedel seaduse, mis võimaldab Ukrainas võitlevatel võõrleegioni sõduritel teenida ohvitseridena.
Ukraina parlament toetas muudatust ühehäälselt, vahendas Kyiv Independant.
Ukraina võõrleegion loodi peale Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal, koondades välismaalasi, kes soovisid Ukraina eest võidelda.
Täiemahulise sõja algusest on sellega liitunud üle 50 riigi kodanikke, nii Euroopast kui ka USA-st, Kanadast, Austraaliast ja mujalt.
Võõrleegion koosneb kahest üksusest, millest üks kuulub maaväe alla ja teine luure peavalitsuse alla.
Kui algselt võeti võõrleegion vastu positiivselt, siis seda on saatnud skandaalid ja teated väärkäitumisest.
Seadusemuudatus võetakse vastu ajal, mil Ukraina ametiisikud on kirjeldanud olukorda rindel "äärmiselt keerulisena".
Viimaste nädalate jooksul on rinde lähedal treeninud koos Vene vägedega ka Põhja-Korea sõdurid, kes võivad luure hinnangul ühineda Vene vägedega juba sel nädalavahetusel.
Ukraina ja India on tugevdamas koostööd kaitsetööstuses
Ukraina strateegilise tööstuse minister Herman Smetanin kohtus 26. oktoobril India suursaadiku Ravi Shankariga, et arutada Kiievi ja New Delhi koostöö tugevdamist kaitsetööstussektoris, vahendas portaal Unian strateegilise tööstuse ministeeriumi teadet.
"Ukraina on avatud partnerluse laiendamisele kaitsesektoris ja me oleme valmis kaaluma erinevaid koostöövorme," ütles Smetanin
"Oluline on hinnata mõlema meie riigi kaitsetööstuse võimekust ja vajadusi, teha kindlaks väljakutsed ja määratleda, millise kursi me võtame."
Kohtumine järgneb president Volodõmõr Zelenski ja India peaministri Narendra Modi septembri lõpu aruteludele, mille eesmärk oli tugevdada kahe riigi koostööd.
Zelenski ja Modi arutasid kaubandus-, majandus- ja kaitsekoostööd, India osalemist Ukraina sõjajärgses ülesehituses ning koostööd haridus-, teadus- ja kultuurialgatustes, märkis tollal presidendi kantselei.
Ukraina ja India kiitsid augustis Modi esimese Ukraina-visiidi ajal heaks neli koostöölepingut. Pooled ei avalikustanud lepingute üksikasju.
"Ma tervitan ettepanekut laiendada koostööd kaitsetööstuses ja kinnitan ministrile saatkonna toetust konkreetsete ettepanekute määratlemisel," ütles Shankar pärast kohtumist.
Venemaa ajalooline liitlane India on säilitanud tihedad majanduslikud ja diplomaatilised sidemed Moskvaga ka pärast 2022. aasta veebruari, kusjuures kahepoolne kaubandus saavutas 2023. aastal ajaloolise kõrgpunkti.
Enne Modi esimest visiiti Kiievisse augustis külastas India peaminister Moskvat, kus pidas kõnelusi Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Visiit hõlmas ka laialdaselt kritiseeritud kahe liidri embust 8. juulil, mõned tunnid pärast seda, kui Venemaa pommitas Kiievis Ohmatdõti lastehaiglat, tappes kaks inimest.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1440 sõdurit
Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 689 040 (võrdlus eelmise päevaga +1440);
- tankid 9113 (+4);
- jalaväe lahingumasinad 18 355 (+23);
- suurtükisüsteemid 19 821 (+39);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1240 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 984 (+0);
- lennukid 369 (+0);
- kopterid 329 (+0);
- strateegilised ja taktikalised droonid 17 799 (+73);
- tiibraketid 2625 (+0);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 27 560 (+100);
- eritehnika 3542 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Barbara Oja, Marko Tooming
Allikas: Kyiv Independant, BNS