Juškini arhiiv taasiseseisvumise ajast saab rahvusarhiivis kõigile kättesaadavaks
Poliitikaanalüütik Vladimir Juškin andis rahvusarhiivile üle oma isikliku arhiivi, mis kajastab Eesti vabariigi taasiseseisvumise ja Vene vägede väljaviimise läbirääkimistega seotud sündmusi. Juškin oli aastatel 1990 kuni 1992 valitsuse nõunik. Arhiiv sisaldab dokumente, ülestähendusi ja kirjavahetust ning on rahvusarhiivis kättesaadav aasta lõpus.
Rahvusarhiivis Tallinnas ootab korrastamist üle 20 kilogrammi Vladimir Juškini dokumente. Juškin oli 1990. aastal Eestis kaitsetööstussektori juht kompartei keskkomitees. Edgar Savisaar oli plaanikomitee osakonnajuhataja. Liidu alluvusega ettevõtete ülevõtmisel avastasid nad, et on mõttekaaslased. Peaministriks saades kutsus Savisaar Juškini nõunikuks. Juškin hakkas dokumenteerima.
"Lihtsalt hakkasin dokumente koguma ja kogu toimuvat üles kirjutama. Lihtsalt ihunahaga tunnetasin, et olen sattunud unikaalsete ajaloosündmuste keskpunkti. Nii sündis see arhiiv," ütles Juškin
Savisaar oli poliitiline loom, ütleb Juškin. Savisaarele oli poliitika elu. Arutati, kuidas Nõukogude impeeriumist rahumeelselt eralduda. Eraldumine aga ei sobinud Nõukogude liidu juhile Mihhail Gorbatšovile ega lääneriikidele, kes teda toetasid.
"Tuldi järeldusele, et Jeltsini fenomeni ilmumisega tuleb laveerida Jeltsini ja Gorbatšovi vahel. Miks? Sest lääs toetas Gorbatšovi. Tugevalt – nad ei tahtnud Gorbatšovi vastu minna. Aga Gorbatšov koostas uut liidulepingut," lausus Juškin.
Olulisim oli Eestis saada lahti Nõukogude vägedest. Leedus asunud dessantvägede ülem oli veendunud imperialist, meenutab Savisaare valitsuse riigiminister Raivo Vare. Lätis asus lääneringkonna peastaap samasuguse meelsusega. Eestis asunud sõjaväelastega oli võimalik rääkida. Kuid Viljandis asus GRU Spetsnazi brigaad. Ja see oli ohtlik.
"Meil olid mõned inimesed, kes aeg-ajalt andsid ka informatsiooni, mis seal sees toimub. Me teadsime, et seal on äärmiselt Eesti-vaenulikud meeleolud üldiselt;" lausus Vare.
"Kes võisid korraldada riigipööret Eestis väga kiiresti. Neid oli selleks koolitatud. Ja seda brigaadi hakati välja viima 1991. aastal," ütles Juškin.
Üheks sündmuste kiirendiks oli putš 1991 augustis. Pärast selle ebaõnnestumist tõmbasid impeeriumimeelsed ajutiselt kerra nagu siilid. Vare kasutas hetke ja kiirustas Moskvasse koos Leedu kaitseministriga tollase NSV Liidu kaitseministri marssal Šapošnikovi juurde, kes oli olnud putšistide vastane. Too lubas Spetsnazi ja dessantväelased ära tuua.
"Ta andis selle lubaduse. Täpselt 50 sekundit pärast seda, kui ta selle lubaduse oli andnud, jooksis kohale Spetsnazi ja dessantvägede ülemaks tollal olnud, hilisem Venemaa kaitseminister Pavel Gratšov, kes hiljem ründas Tšetseeniat. Ja kisas juba ukse pealt – nii et tohi, seltsimees marssal," meenutas Vare.
Kuid – oli juba hilja. Vene väed viidi lõplikult välja 1994. aasta augusti lõpus – samal ajal kui Ida-Saksamaalt. Olulist rolli mängis USA, kus kongress oli juba 1991. aasta alguses otsustanud Balti taasiseseisvumist toetada.
Kuid kriitikud ütlevad, et meie suur viga oli Vene sõjaväepensionäride siiajätmine. Juškin käis Savisaarega väeosades ohvitseridega kohtumas. Samal ajal tantsis Narva sillal Vladimir Žirinovski ja kuulutas, et Kirde-Eesti peaks eralduma või mingit autonoomiat viljelema.
"Üks patseerib sillal, aga teine – Savisaar – peab lahendama probleeme. Kas viime väed välja ja jätame pensionärid või ajame kõik minema ja sillale jääb Žirinovski? Minu meelest oli lõplik otsus loogiline," leidis Juškin.
Jüri Toomepuu teab rääkida, et Jeltsin ja Meri olid läbirääkimistel kogu aeg juua täis ja venelased istusid Eesti presidendile lihtsalt oma nõudmistega pähe. Vare möönab, et külakost käis pärast läbirääkimisi tõesti asja juurde.
"Mitte Moskva viin. Vaid hoopiski meie viin, meie õlu ja meie saun. Ja mina ka harrastasin seda. Viisin nad sauna, jootsin täis. Ja väga palju saime teada tausta, mida nad laua taga eales ei öelnud," ütles Vare.
Sellest ajastust saab aasta lõpuks rasvane tükk otsese asjaosalise autentseid dokumente rahvusarhiivis süstematiseeritud ja kättesaadavaks. Juškin loodab, et huvi on ajaloolastel. Ja lisab – tollal korrutati läänest: me toetame ning aitame, kuid vägedest peate ise lahti saama ja tunnustus Venemaalt saage kätte, kuidas suudate.
Toimetaja: Marko Tooming