Ansip andis oma isikuarhiivi üle rahvusarhiivile

Ekspeaminister ja endine Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip andis oma tööalase arhiivi üle rahvusarhiivi käsutusse.
"Rahvusarhiiv küsis seda kümme aastat tagasi, siis ma ei olnud selleks veel valmis, aga nüüd mul on see valmidus olemas," ütles Ansip neljapäeval ERR-ile. "Tol ajal mulle tundus, et võib-olla ma tahan mingisuguseid mulle kunagi olulisena tundunud pabereid veel vaadata ja pöördun oma materjalide juurde tagasi. Aga tegelikkuses ma olen oma arhiivist midagi otsinud viimase kümne aasta jooksul vaid mõned üksikud korrad," lisas ta.
Rahvusarhiivi teatel jõudis nendeni rohkem kui 50 kastitäit dokumente.
"Seal on mulle kunagi olulisena tundunud paberid, seal on fotomaterjalid minu visiitidest, erinevad märkmed, ka mingid kirjad, kõned, nende mustandid – palju taolist, mis kunagi oli oluline, aga enam nii olulisena ei tundu, aga võib-olla kunagi ajaloo uurijatele, selleks, et mõista ajalist konteksti, milles üks või teine otsus langetati, võivad nad jälle olulised olla," selgitas Ansip.
Ansipi sõnul on üleantud dokumentide hulgas kõige rohkem materjale peaministriks oleku üheksast aastast, aga ka ajast, kui ta oli Tartu linnapea, majandus- ja kommunikatsiooniminister, Euroopa Komisjoni asepresident ja Euroopa Parlamendi liige.
"Nii et see on küllalt mahukas arhiiv – enam kui 50 arhiivikarpi ja neid lisandub sinna veelgi, sest et ma ei olnud võimeline kõike kohe praegu üle andma, korrastama üleandmiseks," ütles Ansip. "Ma olen rahvusarhiivile tänulik, et nad võtsid mu arhiivi endale säilitamiseks," ütles endine poliitik.
Heameelt väljendas ka riigiarhivaar Priit Pirsko: "Rahvusarhiiv on Andrus Ansipile väga tänulik otsuse eest oma arhiiv meile üle anda. Endise peaministri ja eurovoliniku arhiiv kujutab endast olulist peatükki Eesti lähiajaloost, andes seega suurepärase võimaluse mineviku mõtestamiseks juba nüüd, aga ka kaugemas tulevikus."
Arhiivi teatel tuleb nüüd laekunud dokumendid hinnata, korrastada ja kirjeldused kanda arhiiviinfosüsteemi AIS, misjärel on nendega võimalik tutvuda kõikidel huvilistel.
"Korrastamisele kuluvat aega on keeruline hinnata, kuna materjal on mahukas. Kõige hiljem saab materjal avalikuks 2026. aasta teises pooles," ütles rahvusarhiivi pressiesindaja Liisi Taimre.
Küsimusele, kas üleantud dokumentide seas võib olla ka tundlikku infot, vastas Ansip: "Kindlasti on midagi ka tundlikku, aga ma ei usu, et tegemist on riigisaladusega. Ma olen ka palunud, et kui materjalide hulgas on kellegi delikaatseid isikuandmeid puudutavat informatsiooni või siis on ka mõned niisugused paberid, millele praegu veel kehtib juurdepääsupiirang, et neid siis vastavalt seadusele ikkagi hoitakse nende piirangute all."
Rahvusarhiivi pressiesindaja sõnul Ansip omapoolseid juurdepääsupiiranguid praeguse seisuga seadnud ei ole, aga vastavalt arhiiviseadusele oleks tal soovi korral õigus seada piirang 50 aastaks.
"Arhiivitöötajad lähtuvad juurdepääsupiirangute seadmisel Eesti seadustest. Üldjuhul tulenevad kehtestatavad võimalikud piirangud isikuandmete kaitse seadusest," selgitas Taimre.
Ansip oli aastatel 1998–2004 Tartu linnapea, 2004–2005 majandus- ja kommunikatsiooniminister, 2005–2014 peaminister ning 2014–2019 Euroopa Komisjoni asepresident ja digitaalse ühtse turu volinik. 2014. aasta juulist oktoobrini oli ta ka Euroopa Parlamendi liige.
Kõrgemate riigiametnike isikuarhiivid on rahvusarhiivi üks olulisi kogumissuundi. Oma dokumente on üle andnud teiste hulgas Mart Laar ja Toomas Varek ning Ülo Nugise ja Ülo Kaevatsi pärijad. Täienemas on president Arnold Rüütli büroo dokumentide arhiiv, teatas rahvusarhiiv. President Kersti Kaljulaidi büroo ettepanekul arhiveeriti 2024. aastal riigijuhi ametlik Facebooki konto.
Rahvusarhiiv ootab ka ettepanekuid riigi kõrgemate ametikandjate dokumendipärandi hoidmiseks.
Toimetaja: Mait Ots