Esimesena sai täis Lääne-Virumaa taotluste maht. Kella üheks pärastlõunal oli täitunud enamik voore nii maakondade kui ka rekonstrueerimise viisi põhiselt.

"Taotlusi on praeguseks laekunud umbes 400. Esimesena täitusid eelarved Lääne-Virumaal, Harjumaal, Raplamaal, Järvamaal. Hetkel on veel võimalus taotlusi esitada Valgamaal, Põlvamaal, Hiiumaal, Saaremaal, samuti Ida-Virumaal ja suurte kortermajade eelarves," lausus EISA korteriühistute toetuste valdkonnajuht Taniel Vain.

Ida-Virumaalt olid selleks ajaks laekunud vaid mõned avaldused. Ometi on sellele maakonnale lisaks 10 miljonile eurole üldisest renoveerimistoetuste fondist ette nähtud veel täiendavad 15 miljonit õiglase ülemineku fondist. Leiguse põhjuseks on seal eelkõige ebakindlus tuleviku ees ja madalad kinnisvarahinnad.

"Meil on 60 protsenti pensionäre, ega siis neilt viimast raha ei saa ära võtta ja 30 aastaks võtta laenu – ei tea. Milline optimist peaks olema – paned sinna selle raha, aga nähtavasti sa ei saa seda korterit maha müüa. Meil nii palju kortereid müüa," lausus Kohtla-Järve korteriühistute esimees Raissa Vares.

Korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi tõdes, et huvi renoveerimistoetuste vastu on suur, kuid parem oleks, kui taotlusvoorud toimuksid regulaarselt.

"Rekonstrueerimismeetmete avamine peaks olema järjepidev, et inimesed saaksid teada, et iga aasta näiteks maikuus avaneb voor. Nad saaks ka ettevalmistusi teha, sest ühistute ettevalmistamine nõuab tegelikult väga palju aega. Keskmine periood on umbes kaks aastat üldkoosoleku otsusest. Et üldkoosolekuid korraldada ja võtta vastu positiivne otsus. Seepärast on oluline, et oleks järjepidevus ja iga-aastaselt ühistud saaksid rekonstrueerimislaenu taotleda," lausus Mardi.

"Kuni 2027. aastani on kokku toetuseks 330 miljonit eurot ehk ka järgmisel aastal on täiendava taotluse voor avanemas. Kliimaministeerium on ka kommenteerinud, et ka ülejärgmisel ja üleülejärgmisel aastal täiendavad taotlusvoorud avanevad," ütles Vain.