Riho Keerme juhib Jõhvis kahekorruselises majas tosina korteriga korteriühistut. Tema sõnul pakuvad eurotoetustele orienteeritud ehitusettevõtted mõistusevastaselt kalleid hindu. Ühistu esimehe arvestuste kohaselt tuleb maja eurotoetusteta järkjärguline renoveerimine ühistutele isegi odavam.

"Võibolla loodetakse euroraha peale, et inimesed on nõus, et antakse see toetus ja siis tehakse ära. Aga siin on ka teisi lahendusi, sest võib-olla saab ilma eurotoetusteta ka palju soodsamalt," ütles Keerme.

Kortermajade renoveerimise Ida-Virumaa konsultandi Alla Borisova sõnul ongi eurotoetustele kvalifitseeruvate ettevõtete teenused tavapärasest kõrgemad, kuna nad peavad vastama rangematele nõuetele. Lisaks on Ida-Virumaal ehitusteenused kallimad, sest konkurents on väiksem kui näiteks pealinnas. Alla Borisova sõnul on Ida-Virumaal renoveerimine mõttekas vaid suurte toetusprotsentide korral.

"Ida-Virumaal peab olema eraldi toetusvoor ja protsendid teised kui mujal Eestis, näiteks 70 ja 80 protsenti. See on meie regiooni jaoks väga tähtis," sõnas projekti "Ida-Viru renoveerib" tehniline konsultant Borisova.

Eurotoetuste projektidega tegelejad tõdevad, et mitme Ida-Virumaa kortermaja puhul on välja arvutatud, et renoveerimisest mõttekam oleks uue maja ehitamine.

Sama ütles ka Jõhvi korteriühistu Pargi 33 juht Riho Keerme. "Meie suuruse ja hinnakalkulatsiooni puhul, mis hakkas seitsmekohalisi numbreid näitama, oleks olnud uus maja ehitada, isegi võrreldes vaid välisfassaadi ja katuse kordategemisega."

Ida-Virumaal on täielikult renoveeritud või renoveerimisel umbes 30 kortermaja.