Oluline teisipäeval, 29. oktoobril kell 22.05:

- Pentagon: väike hulk Põhja-Korea sõjaväelasi on Kurski oblastis;

- Kiiev: Ukraina mobiliseerib armeesse veel 160 000 sõdurit;

- Väidetavalt põleb Tšetšeenias asuv Vene erivägede akadeemia;

- 30. oktoobrist saavad Ukraina väes teenida välismaised ohvitserid;

- Zelenski sõnul on Ukraina piiril peagi 12 000 Põhja-Korea sõdurit;

- Venemaa pommirünnak tabas Harkivi ajaloolist hoonet;

- Norra peaminister kuulutas välja 500 miljoni euro suuruse abipaketi Ukrainale;

- Rootsi eraldab Ukrainale sõjaliseks abiks üle 63 miljonit eurot,

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1360 sõdurit.

Pentagon: väike hulk Põhja-Korea sõjaväelasi on Kurski oblastis

Väike hulk Põhja-Korea sõjaväelasi on paigutatud Ukraina piiril asuvasse Venemaa Kurski oblastisse, teatas teisipäeval Pentagon.

See on esimene USA kinnitus Põhja-Korea sõdurite toomisest piirkonda, kus Ukraina väed on alates augustist viinud läbi maismaapealetungi ja kontrollivad mitusadat kilomeetrit Venemaa territooriumi.

Pentagoni pressiesindaja kindralmajor Pat Ryder ütles, et on märke, et tegelikult on juba väike hulk Põhja-Korea sõjaväelastest Kurski oblastis ja veel paar tuhat on kas peaaegu seal või peaksid peatselt saabuma.

"Me oleme mures, et nad kavatsevad neid vägesid kasutada lahingus ukrainlaste vastu või vähemalt toetada ukrainlaste vastu suunatud lahinguoperatsioone Kurski oblastis," ütles Ryder, lisades, et veel ei ole täpselt teada, kuidas neid kasutatakse.

NATO peasekretär Mark Rutte kinnitas juba päev varem, et Põhja-Korea väed on Kurskis, samas kui USA oli seni väljendanud vaid muret, et neid võidakse sinna paigutada.

Washingtoni sõnul on Venemaal praegu kokku umbes 10 000 Põhja-Korea sõjaväelast.

Eksperdid on öelnud, et vastutasuks enda vägede saatmise eest soovib Põhja-Korea tõenäoliselt omandada sõjalist tehnoloogiat alates luuresatelliitidest kuni allveelaevadeni ning lisaks saada võimalikke julgeolekutagatisi Moskvalt.

Venemaa ja Põhja-Korea on Ukrainas käiva sõja jooksul tugevdanud oma poliitilist ja sõjalist liitu. Mõlemad on sanktsioonide all – Pyongyang oma tuumarelvaprogrammi ja Moskva sõja eest Kiievi vastu.

Kiiev: Ukraina mobiliseerib armeesse veel 160 000 sõdurit

Ukraina plaanib tuleva kolme kuu jooksul mobiliseerida veel 160 000 sõdurit, ütlesid ametnikud teisipäeval, kui Kiievi relvajõud on endiselt kimpus Vene pealetungi tõrjumisega.

"On olemas plaan kutsuda teenistusse üle 160 000 inimese," ütles Ukraina julgeolekunõukogu sekretär Oleksandr Lõtvõnenko parlamendile.

Üks teine julgeolekuallikas ütles, et mobilisatsioon viiakse läbi kolmekuuse perioodi jooksul.

Ukraina kindralmajori sõnul on Ukraina olukord keeruline ja vaenlane jõudis Selõdovesse

"Me kõik teame, et ma ei avalda sõjasaladust, kui ütlen, et meie rinne varises kokku. "Orkid" on jõudnud juba Selõdovesse, ma arvan, et lähitulevikus piiravad nad selle ümber ja vallutavad selle täielikult, mis annab neile taktikalise väljapääsu Pokrovskile. See on meie jaoks väga halb," rääkis Ukraina kindralmajor Dmõtro Martšenko.

Samas selgitas ta, miks selline olukord tekkis.

"Esiteks napib laskemoona ja relvi. Teiseks, inimesed. Inimesed on väga kurnatud. Ei ole inimesi, ei ole täiendust. Inimesed on väga väsinud, nad lihtsalt ei suuda enam rindel toime tulla. Ja kolmandaks on juhtimine tasakaalustamata. See tähendab, et see, mis praegu toimub, ma ütlen, see ei tohiks kindlasti nii olla," ütles Martšenko.

Samas tõi kindralmajor näite Vuhledari kaotuseni viinud olukorrast, kus enne brigaadi roteerumist vahetati välja brigaadiülem, kes "ei saanud aru, mis tema juures toimub", uus alles hakkas asja tuumani jõudma ja mõistma, kus tal mingi suund on.

"Ma ei tea, kes sellise strateegilise otsuse tegi, kuid õõnestada brigaadi, mis täitis meie saartel Lõuna-Ukrainas väga erilisi ülesandeid ja visata see ilma ettevalmistuseta, lahingkoordineerimata ja pealegi brigaadiülemaga, kes ei saa aru, kes kus on, kõige tähtsamasse sektorisse, kõige ägedamatesse lahingutesse, siin on tulemus – Vuhledari lihtsalt ei ole enam olemas."

Teabevastupanu rühmituse sõjalis-poliitiline vaatleja Oleksandr Kovalenko usub, et Vene sissetungijad loovad pärast Selõdove ja Kurahhove täielikku hõivamist lõplikud tingimused täiemõõduliseks pealetungiks Pokrovski linnale Donetski oblastis.

Väidetavalt põleb Tšetšeenias asuv Vene erivägede akadeemia

Sotsiaalmeedias levivad pildid ja väited, et Tšetšeenias Gudermesis põleb Vladimir Putini nimeline "Venemaa Spetsnazi Ülikool".

Telegrami kanali "Astra" sõnul oli tegemist droonirünnakuga.

The "Special Forces University" named after Vladimir Putin in Gudermes, Chechnya, is burning. According the TG channel "Astra" it was a drone strike. pic.twitter.com/Kj9NO4MHxb

— (((Tendar))) (@Tendar) October 29, 2024

Tšetšeenia isevalitseja Ramzan Kadõrovi väidete ja ka meediateadete kohaselt on tegemist Ukraina sõja ajal toimunud esimese droonirünnakuga Venemaal Põhja-Kaukaasias asuva Tšetšeenia haldusüksuse vastu, kirjutab The Kyiv Independent.

Droonilöök tabas Gudermesi linnas Vladimir Putini nimelise Venemaa erivägede ülikooli hoonet, teatas sõltumatu uudisteväljaanne Agentstvo.

Sotsiaalmeedias jagatud kaadrid näitavad olulist kahju hoonele ja tugevat tulekahju.

Kadõrov väitis, et kohaliku aja järgi kell 6.30 hommikul toimunud löök tabas ülikooli tühjalt seisva hoone katust, põhjustades tulekahju, kuid inimohvreid ei põhjustanud. Diktaatori sõnul on tulekahju kustutatud.

2018. aastal valminud õppekompleks asub üle 400 hektari suurusel territooriumil Gudermesi linnas ja hõlmab 95 hoonet ja rajatist, kirjutab Vene väljaanne Russia Beyond.

Selle aasta alguses teatas Kadõrov, et õppeasutus nimetatakse ümber Venemaa president Vladimir Putini järgi, vahendas TASS.

30. oktoobrist saavad Ukraina väes teenida välismaised ohvitserid

Ukraina ülemraada ametlik trükiväljaanne avaldas teisipäeval seaduse, mis võimaldab välismaalastel teenida Ukraina väe ridades ohvitserina.

"Seadus lubab välismaalastel teenida Ukraina kaitseväes ohvitseri ametikohal. Dokument jõustub selle avaldamise päevale järgneval päeval," teatas ülemraada pressiteenistus Telegramis.

Seadus võeti vastu 10. oktoobril 2024 ja president Volodõmõr Zelenski allkirjastas selle 28. oktoobril.

Seletuskirja kohaselt näevad sõjaväekohustuse ja sõjaväeteenistuse seaduse muudatused ette võimaluse võtta Ukraina relvajõudude, riikliku eritransporditeenistuse ja Ukraina rahvuskaardi ohvitseride ametikohtadele välismaalasi ja kodakondsuseta isikuid.

Ukraina kaitseminister Rustem Umerov märkis, et kaks ja pool aastat kestnud sõja jooksul Venemaaga on ukrainlased näinud palju kaitseväkke astunud välismaalasi, kes on tõestanud oma võimet täita lahinguväljal tõhusalt keerukaid ülesandeid.

"Varem said nad teenida ainult reamehe ja seersandi ametikohtadel, kuid uus seadus tugevdab meie armee kaadripotentsiaali," sõnas Umerov.

Zelenski sõnul on Ukraina piiril peagi 12 000 Põhja-Korea sõdurit

"Umbes 3000 Põhja-Korea sõdurit ja ohvitseri on juba Venemaa territooriumil ja neid kasutatakse meie vastu," rääkis Zelenski. "Arvame, et neid on varsti 12 000."

"See on loomulikult eskalatsioon," rõhutas Zelenski ajakirjanikele.

Zelenski sõnul on Kiiev veendunud, et Venemaa kasutab Ukraina vastu Põhja-Korea sõdureid. President lisas, et teda üllatab endiselt Ukraina partnerite sõnum, et teatud piire ei tohi ületada. "Kuid Venemaa teeb seda juba," täheldas ta.

Zelenski kohtus Põhjamaade peaministritega esmaspäeval Põhjamaade Nõukogu istunginädalaga seoses korraldatud üritusel.

Põhja-Korea on saatnud Venemaale väljaõppele umbes 10 000 sõdurit, teatas Pentagon esmaspäeval. 

"Me usume, et Põhja-Korea on saatnud Venemaa idaossa väljaõppele kokku umbes 10 000 sõdurit, kes tõenäoliselt täiendavad järgmise paari nädala jooksul Venemaa vägesid Ukraina lähedal," ütles Pentagoni pressiesindaja asetäitja Sabrina Singh ajakirjanikele.

USA president Joe Biden ütles esmaspäeval, et Põhja-Korea tuhandete sõdurite saatmine Venemaale on sündmuste ohtlik areng, taustaks läänemaade kartus nende kasutamise ees Moskva agressioonisõjas Ukraina vastu.

"Väga ohtlik," ütles Biden vastuseks ajakirjanike küsimusele teadete kohta Põhja-Korea sõjaväelaste ümberpaigutamisest Venemaale.

USA teatas esmaspäeval, et on väljendanud Hiina võimudele muret seoses Põhja-Korea sõdurite lähetamisega Venemaale, kus nad tõenäoliselt aitavad Moskvat sõjas Ukraina vastu.

"Washington tegi Pekingile selgeks, et me oleme selle pärast mures ja ka nad ise peaksid olema mures oma kahe naabri, Venemaa ja Põhja-Korea destabiliseeriva tegevuse pärast," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller ajakirjanikele.

Hiina ja Venemaa on mõlemad Põhja-Korea liitlased.

Venemaa pommirünnak tabas Harkivi ajaloolist hoonet

Venemaa pommirünnak Harkivile purustas esmaspäeval suure osa Deržpromi hoonest, mis on üks linna kuulsamaid vaatamisväärsusi. Hoone pärineb 1920. aastatest.

Ukraina president Volodõmr Zelenski mõistis hukka löögi Harkivi Deržpromi hoonele, mis on üks silmatorkavamaid näiteid nõukogudeaegsest konstruktivismiarhitektuurist ja mida nimetati Nõukogude Liidu esimeseks pilvelõhkujaks.

A Russian air strike severely damaged the Derzhprom in Kharkiv, one of the world's most famous constructivist buildings under provisional enhanced UNESCO protection.

In Kryvyi Rih, a Russian missile struck a residential building, causing a fire. Many other Ukrainian cities and… pic.twitter.com/OfWnTAEtze

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) October 28, 2024

"Okupandid on tabanud linna ikoonilist sümbolit, mida teavad kõik Harkivi elanikud," kirjutas Harkivi oblasti kuberner Oleh Syniehubov Telegramis. Ta ütles, et mitu korrust on hävinud.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Deržpromi hoone valmis 1928. aastal, kui Harkiv oli Nõukogude Ukraina pealinn.

Norra peaminister kuulutas välja 500 miljoni euro suuruse abipaketi Ukrainale

Norra peaminister Jonas Gahr Store teatas esmaspäeval, et Norra annab Ukrainale 500 miljoni euro suuruse abipaketi, millest üle poole eraldatakse sõjaliseks abiks.

Mitmed Põhjamaad, sealhulgas Island, Taani, Norra, Soome ja Rootsi, on nõustunud andma Ukrainale kaitsetoetust. Abi sisaldab relvade tootmist, toetust talveks valmistumisel, abi varjendite ehitamisel ja võiduplaani toetamist.

Põhjamaad on andnud Ukrainale rohkem kui 20 miljardi euro väärtuses sõjalist, rahalist ja humanitaarabi alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris.

Islandil toimunud Põhjamaade Nõukogu neljandal tippkohtumisel andis Ukraina president Volodõmõr Zelenski riigijuhtidele ülevaate olukorrast rindel.

"Põhjamaad jätkavad uute võimaluste otsimist Ukraina ja selle rahva toetamiseks, samal ajal kui Ukraina jätkab võitlust Venemaa agressiooniga," teatasid riigid esmaspäeval pärast Reykjavikis tippkohtumist.

Norra on Ukrainale antava abi mahu poolest maailmas 12. kohal, olles Kieli Instituudi andmetel andnud Ukrainale humanitaar-, finants- ja sõjalist toetust 2,8 miljardi euro väärtuses.

Rootsi eraldab Ukrainale sõjaliseks abiks üle 63 miljonit eurot

Rootsi eraldab Ukrainale sõjaliseks abiks 729 miljonit Rootsi krooni ehk üle 63 miljoni euro, teatas Stockholm esmaspäeval.

Teade tuli, kui mitmete Põhjamaade juhid kogunesid Islandil neljandale Ukraina-Põhja-Euroopa tippkohtumisele, mille käigus pidas president Volodõmyr Zelenski kõnelusi Islandi, Rootsi, Taani, Norra ja Soome peaministritega.

Rootsi valitsus teatas, et 63 miljonist eurost umbes 43 miljonit eurot läheb Ukraina relvajõude toetuseks. Veel ligi 20 miljonit eurot läheb Ukraina kaitsetööstuse arengu toetamiseks.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1360 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 692 080 (võrdlus eelmise päevaga +1360);

- tankid 9129 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 18 404 (+9);

- suurtükisüsteemid 19 917 (+45);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1241 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 984 (+0);

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 17 939 (+72);

- tiibraketid 2625 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 27749 (+89);

- eritehnika 3566 (+10).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.