USA-s on traditsioon, et väljaanded avaldavad enne presidendivalimisi toetust ühele kandidaadile.

Eelmisel nädalal teatas USA üks tuntumaid väljaandeid The Washington Post, et ei avalda presidendivalimistel toetust kummalegi kandidaadile. Viimati hoidus leht kandidaadi toetamisest enne 1976. aastat.

Reutersi andmetel tühistasid ligi 200 000 inimest lehe vastuolulise otsuse tõttu oma Washington Posti digitellimuse.

Esmaspäeval kaitses Bezos otsust toetust mitte avaldada. Ta rõhutas kirjalikus teates iseseisvuse olulisust meedias ning rõhutas väljaande usaldusväärsuse parandamise vajadust lugejate silmis.

Samuti märkis Bezos, et ajalehtede toetusavaldused presidendikandidaadile ei mõjuta kuidagi valimistulemusi.

Bezos tunnistas, et eksis otsuse ajastusega ehk teatas otsusest vahetult enne presidendivalimisi. "See oli ebapiisav planeerimine ja mitte tahtlik strateegia," lisas Bezos.

Vaatamata huvide konflikti ilmnemisele kaitses Bezos oma erapooletust lehe omanikuna.

"Mis puutub konflikti ilmnemisse, siis ma ei ole Posti ideaalne omanik," kirjutas Bezos. Ta tõdes, et iga päev kohtuvad tema ettevõtete esindajad valitsusametnikega.

Bezose teade ilmus pärast seda, kui ajalehe arvamustoimetuse juht oli töötajatele öelnud, et hoiatas omanikku presidendikandidaadi toetamata jätmise ohtude eest.

Bezos ostis väljaande 2013. aastal 250 miljoni dollari eest.

Kriitikute sõnul mõjutas Bezose otsust hirm Trumpi kättemaksu ees

WSJ kirjutab, et Washington Postiga seotud inimesed ütlesid, et ajaleht oli juba koostanud juhtkirja demokraadist asepresident Kamala Harrisele toetamise avaldamiseks, kui tuli teade, et leht ei avalda seekord kummalegi presidendikandidaadile toetust.

Washington Post teatas, et Bezos pole näinud ühtegi toetusavalduse mustandit.

Kriitikud väidavad, et Washington Post ja selle omanik, multimiljardärist ettevõtja Bezos tunnevad muret kättemaksu pärast, kui endine president ja vabariiklaste kandidaat Donald Trump peaks võitma järgmisel nädalal toimuvad valimised.

Trumpil ja Bezosel on aastaid olnud tormiline suhe. Trump nimetas Bezosele kuuluvat Amazoni monopoliks juba enne 2016. aasta valimisi ja on kurtnud selle üle, kuidas Washington Post on teda kujutanud.

Otsust kritiseerinud inimesed viitasid reedel toimunud kohtumisele, kus Bezosele kuuluva kosmoseuuringute ettevõtte Blue Origin esindajad vestlesid Trumpiga – samal päeval tuli ka otsus toetusavaldusest loobuda. Bezos eitas seost.

Blue Origin on võitnud föderaalagentuuride suurhankeid, sealhulgas 3,4 miljardi dollari suuruse lepingu NASA-ga.

Samuti seisab Bezosele kuuluv Amazon silmitsi monopolihagiga, mille föderaalne kaubanduskomisjon esitas ettevõttele eelmisel aastal.

Grupp Washington Posti arvamuskolumniste kirjutas alla artiklile, mis kirjeldas otsust kui "kohutavat viga" ja ütles, et see "näitab ajalehe loobumist oma peamistest toimetuslikest veendumustest".

Washington Posti arvamustoimetaja David Shipley ütles, et tema ja lehe väljaandja William Lewis ütlesid Bezosele, et otsus mitte avaldada kandidaadile toestust kahjustab väljaande mainet.

Sõltumatu mittetulundusliku digitaaluudiste organisatsiooni Houston Landing tegevjuht Peter Bhatia sõnul jätab selline käitumine omakasupüüdliku mulje.

Ka väljaanne Los Angeles Times loobus kandidaadi toetamisest

Los Angeles Times otsustas hiljuti kandidaati mitte toetada, põhjustades sellega lugejate ja töötajate pahameele.

Alates 2008. aastast toetas Los Angeles kõigil valimistel demokraate. Väljaande omanik Patrick Soon-Shiong soovitas selle asemel kandidaatide poliitika kõrvuti võrdlust, kuid lehe toimetus keeldus sellest.

Lehe uudistetoimetuse juht Mariel Garza kui ka kaks teist toimetuse liiget astusid seejärel tagasi.

Soon-Shiong ütles hiljem, et ta kartis, et ühe kandidaadi valimine süvendab riigis juba niigi sügavaid lõhesid.

The Wall Street Journal pole USA suurte ajalehtede seas erandina alates 1928. aastast avaldanud toetust ühelegi presidendikandidaadile.