Kliimaminister Yoko Alenderi eelmisel nädalal valitsusele esitatud juhitavate tootmisvõimsuste prognoosis on kliimaministeerium prognoosinud, et 2035. aastal Eestis 1250 megavatti juhitavaid võimsusi.

"Meie prognoosi järgi on nendest 750 megavatti gaasielektrijaamad, 150 megavatti biomassi koostootmisjaamad, 78 megavatti põlevkiviõlitööstuse gaasi põletavad jaamad ning ka 270-megavatine Auvere elektrijaam," lausus Alender.

Gaasielektrijaamade prognoosis on sees praegune hange, millega Elering soovib turult saada kuni 500 megavati ulatuses tootmis- ja salvestusvõimsusi. Hankega otsitakse juhitavaid võimsusi ja suure tõenäosusega saavad need olema gaasijaamad.

Asekantsler Uiga ütles, et ministeeriumi prognoositud 750 megavati sees on lisaks turuväline Kiisa avariireservelektrijaam, mille koguvõimsus on 250 megavatti.

"Kui Eleringi sagedusreservide hankelt saame vähem kui 500 megavati jagu uut tootmisvõimsust, peame rakendama täiendavaid meetmeid, et puuduolev võimsus rajataks," lausus Uiga.

Üle viiendiku prognoositud võimsusest peab andma Eesti Energiale kuuluv Auvere elektrijaam, mille töökindlus on hiljutiste rikete tõttu taas kahtluse alla sattunud.

"Arvestame praegu, et Auvere põlevkivielektrijaam on 2035. aastal olemas ja biomassil ning uttegaasil saab see töötada edasi kuni 2040. aastani," lausus Uiga.

Alates 2035. aastast peaks põlevkivi kasutus otsepõletamisel elektritootmiseks Eestis lõppema. "Juhul kui meil tekib uut teadmist jaama võimekuse või tööshoidmise plaani kohta, võtame selle arvesse ja kujundame meie tegevusi vastavalt ümber," märkis Uiga.

Praegused omaniku ehk riigi ootused Eesti Energiale juhitava võimsuse osas kehtivad 2026. aasta lõpuni ning seal on kirjas, et selle ajani peab Eesti Energia tagama juhitava elektritootmisvõimekus vähemalt 1000 megavati ulatuses. Plaani, mis sellest ajast edasi saab, on praegu kliimaministeeriumi väljatöötamisel, ütles Uiga.

Ka Alender märkis, et kuni uusi juhitavaid võimsusi pole rajatud, on vaja alles hoida piisavas mahus põlevkivielektrijaamu. "Töötame selleks vajaliku toetusmeetmega, eesmärgiga see 2026. aastal rakendada," ütles ta.

"Kliimaministeerium on välja töötamas reservi mehhanismi, mis tagab juhitavaid tootmisvõimsusi vajalikus ulatuses ka peale omaniku ootuse lõppu, eelistatult juba varem, 2026. aastast. Plaanime vastava eelnõu esmast eelnõu versiooni juba lähiajal konsulteerima hakata," lausus Uiga.

Biomassi koostootmisjaamade kohta märkis Uiga, et neid oli Eestis 150 megavati eest juba mullu ja arvestatakse, et sama taset hoitakse.