Pevkuri sõnul käivad hetkel kõikide soovijatega, kes sooviksid kaitsetööstusparki midagi rajada, konsultatsioonid. "Neid sooviavaldusi praeguseks hetkeks on juba ligi 15. Nende hulgas on nii Eesti investoreid, kui ka välisinvestoreid. Nende hulgas on tootjaid, kes sooviksid raja Eestisse väikesekaliibrilise moona tootmist kui ka väga suurt investeeringut nõudvat suurte mürskude, ehk 155 mm suurtükimürskude tootmist. Sellise tehase rajamine on kuskil 100 kuni 300 miljonit. Selliseid ettevõtteid on meie poole pöördunud neli," rääkis Pevkur.

Minister tõdes, et riigi eriplaneeringu raames on jõutud asukoha eelvalikute ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamiseni, mis võimaldab leida kõige sobivamad piirkonnad kaitsetööstuspargi rajamiseks.

"Planeeringuprotsessiga ollakse graafikus, et leida sobivaim ala 2025. aasta kevadeks ning kehtestada planeering 2025. aasta augustis," ütles Pevkur.

Uue kaitsetööstuspargi asukohavalikus on neli ala Ida-Virumaal, Läänemaal ja Pärnumaal, hõlmates potentsiaalselt ala suurusega 0,5–2 ruutkilomeetrit. Eesmärk on luua kaasaegne tootmiskeskkond, mis toetab Eesti laskemoona-, relva- ja droonitootmise võimekust ning võimaldab kiirelt tootmistegevust alustada.

Pevkur rõhutas, et planeeringuala täpne suurus ja asukoht määratakse vastavalt ettevõtjate huvi suurusele ning valitsuse otsusele.

"Nii kohalikul tööstusel kui välisinvestoritel on soov alustada suuremahulist tootmist ning ettevõtete huvi kaitsetööstuspargi vastu on märkimisväärne," sõnas Pevkur.

"Arvestades, et riigi eriplaneeringuga alustasime tänavu veebruaris ja kui saame järgmise aasta augustis eriplaneeringu kehtestatud, on see kiirus enneolematu. See tähendab, et tööstuslikku tootmisesse võiks jõuda kaitsetööstuspargis juba 2026. aastal. Meie huvi on, et kõik ettevõtted, kellel on võimekust kaitsetööstuspargis tegutseda, selle võimaluse ka saaks," lausus Pevkur.

Kabinetinõupidamisel arutati ka Eesti sõjalise abi paketti Ukrainale, fookusega, kuidas seda teha kohaliku kaitsetööstuse kaudu. Vastavalt koalitsioonileppele jätkab Eesti Ukrainale sõjalise abi andmist 0,25 protsendi ulatuses SKT-st, mis on suurusjärgus 100 miljonit eurot aastas. Tegemist on seni suurima riigi poolt toetatud tööstuse kasvuprogrammiga.

Selleks on kaitseministeerium ette valmistamas toetusmeedet Ukrainale Eesti ettevõtete toodete annetamiseks. "Juba novembris tahame toetusmeetme välja kuulutada," ütles kaitseminister Pevkur. "Eesti ettevõtted saavad Ukraina sõjaliseks abiks pakkuda kõikvõimalikke kaitse- ja julgeolekuvaldkonna tooteid, kaasa arvatud tarkvaralahendusi."

Valitsus keskendus neljapäeval majanduskabinetis Eesti kaitsetööstuse arendamise küsimustele, et Eesti saaks veelgi enam toetada Ukraina võitlust Venemaa agressiooniga. Nõupidamise alguses andis Eesti Kaitse - ja Kosmosetööstuse Liidu nõukogu esimees Taavi Veskimägi valitsuse liikmetele ülevaate sektori hetkeseisust. Kaitseminister Hanno Pevkur tutvustas kaitsetööstuspargi kiirendatud arendamist ja Ukrainale sõjalise abi andmise plaani.

Veskimägi tõi oma ülevaates välja sektori ambitsiooni kasvatada kaitsetööstuse maht 2030. aastaks kahe miljardi euroni, kasutades selleks ka läbimurdelisi tehnoloogiaid. Liidu moto on "Teeme raua targaks," mis väljendab ambitsiooni pakkuda nutikaid ja tõhusaid lahendusi Eesti kaitseks.