Mitmed Euroopa Liidu tippametnikud rääkisid Politicole, et endise USA presidendi Donald Trumpi võit valimistel võib olla see, mida EL vajab, et tugevdada oma kaitset ja olla ka Hiina suhtes kindlakäelisem.

"Trumpi naasmine oleks kasulik šokk, mis võimaldaks EL-il edasi liikuda – sarnaselt näiteks pandeemiale või Ukraina sõjale järgnenud energiakriisile," ütles anonüümne EL-i diplomaat Politicole.

See seisukoht, mida jagavad konfidentsiaalselt mitmed EL-i diplomaadid ja ametnikud, ei tulene kiindumusest vabariiklaste kandidaadi või tema poliitiliste ettepanekute vastu, märgib väljaanne.

Trumpi teine ​​ametiaeg oleks justkui "mõru ravim", mida EL vajab oma lõhedest üle saamiseks ja blokina edasiliikumiseks, rääkisid kuus EL-i diplomaati ja ametnikku.

Ametnikud arvavad, et Trump oleks presidendina Euroopa suhtes nii vaenulik, et liidul ei jääks muud valikut, kui suurendada oma kaitsekulutusi, tugevdada oma tehnoloogiasektorit ja karmistada poliitikat Hiina suunal. Siiski väidavad ametnikud, et neil on valusad mälestused Trumpi esimesest ametiajast, kui ta sõimas EL-i juhte, nimetas Brüsselit "põrguauguks" ja vallandas bloki vastu kaubandussõja.

Vestlustes Politicoga ei näidanud EL-i ametnikud ja diplomaadid niivõrd välja oma poliitilisi eelistusi, kuivõrd analüüsisid, kuidas Valge Maja juhtkonnavahetus võib tagant tõugata poliitilisi muutusi Euroopas.

Kõige ilmsem valdkond, kus Trump võib Euroopas muutusi esile kutsuda, on kaitsesektor ja sõda Ukrainas. Trump on korduvalt süüdistanud Euroopat USA koormamises NATO kaudu ja on väidetavalt ähvardanud USA alliansist täielikult välja tuua.

Ukraina sõja kohta on Trump öelnud, et lõpetab konflikti järgmisel päeval pärast tagasivalimist – arvatavasti aga ilma Kiievi nõusolekuta.

Kui Trump naaseb Valgesse Majja, võib tema administratsioon suurendada survet Euroopale "koormuse jagamise" pärast rohkem, kui on nähtud alates alliansi asutamisest 1949. aastal – ametnike sõnul on see aga "täiuslik".

"Trump aitab tõsta teadlikkust kaitse rahastamisest, kuid selle arutelu muutmiseks vajame tõelist šokki," ütles üks EL-i ametnik. "Ukraina rahuleping raputaks liitu korralikult."

Ukraina rahastamise küsimuses soovib grupp EL-i riike ühiselt laenu võtta, et suurendada Kiievi käsutuses olevat rahasummat. Kuid selle sammu vastu seisavad mitmed riigid, nende hulgas ka Saksamaa ja Holland.

Riigid, kes pooldavad kaitsevaldkonna eurovõlakirju, loodavad, et Trumpi teine ​​ametiaeg presidendina võib riike panna nõustuma ühislaenamisega – vastupidiselt aga Harrise võidule, rääkis diplomaat.

Sarnane loogika kehtib ka Euroopa katsete kohta ühtlustada liidu ühtset turgu.

Septembris avaldatud aruandes hoiatas endine Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi, et Euroopat ähvardab lõplik majanduslangus. Ta väitis, et USA-st ja Hiinast suurema mahajäämise vältimiseks peab blokk ühendama oma turud ja investeerima tohutult tööstusvõimsusse.

Reformid EL-i turu ühtlustamiseks ei ole vaatamata kümnendi kestnud kaalutlusi kaugele jõudnud. Trumpi ametiaeg võib osutuda katalüsaatoriks, mis paneb tõrksad riigid lõpuks aktsepteerima ühist järelevalvet oma pankade ja aktsiaturgude üle, väitsid ametnikud.

"Kuidas jõuda Draghi aruande lugemisest selle rakendamiseni? See on koht, kus Trump võib asju teatud suunas tagant lükata," ütles üks ametnikest.

Kaubanduse osas võib Trumpi tagasitulek panna liidu liikuma protektsionistlikuma lähenemisviisi poole, mida prantslased on propageerinud.

Eelmisel aastal ajendas hirm Trumpi võimaliku naasmise ees Brüsselit ja Washingtoni lahendama pikaajalist vaidlust terase- ja alumiiniumitariifide üle, mis sai alguse Trumpi esimese ametiaja jooksul. Need jõupingutused ei viinud aga kuhugi.

Brüssel on lubanud oma vastutariifidega oodata kuni 2025. aasta märtsini ehk rakendada need kaks kuud pärast USA järgmise presidendi ametivande andmist.

2016. aastal tuli Trumpi võit ja selle tagajärjed Atlandi-ülestele suhetele üllatusena. Euroopa liidrid arvavad nüüd, et neil on parem ettekujutus sellest, mis tulemas on.

Trumpi administratsiooni surve oli see, mis pani mitmed Euroopa riigid loobuma lepingutest Hiina telekomiettevõttega Huawei – USA tõstatas toona küberjulgeolekuprobleeme seoses ettevõttega.

Saksamaa on vältinud vastasseisu Hiinaga Huawei pärast, kuna kardab, et Peking võib Saksa autotööstusele kätte maksta. Riik nõustus Huawei oma võrkudest lähiaastatel välja jätma, kuid lükkas tähtaja oodatust kaugemale.

President Joe Bideni ajal on Washingtoni toon Euroopa suhtes olnud leplik. Riigisekretär Antony Blinken ütles 2021. aastal Euroopale, et USA ei pane Euroopat valiku ette, kas jätkata Hiinaga äri.

Trumpi ajal võib see leplik lähenemine muutuda.

"[Euroopa Komisjoni president Ursula] von der Leyen soovib selgelt karmimat lähenemist Hiinale, kuid ta seisab silmitsi kõhklevate liikmesriikide, eelkõige Saksamaa vastupanuga," ütles üks ametnik. "Teise Trumpi administratsiooni väike tõuge pigem aitaks teda."

Politico rõhutab, et Euroopa ametnikud tõenäoliselt neid seisukohti enda nime alt ei avalda – Trump on Euroopas ebapopulaarne ja tema toetamine ei tooks poliitilisi punkte.