Oluline reedel, 1. novembril kell 20.56:

- Ukraina droonirünnak tabas Stavropoli krais asuvat naftabaasi;

- Ukraina droonirünnak tabas 1500 km kaugusel piirist asuvat õlitehast Baškortostanis;

- Venemaa sotsiaalmeediakanalites levib info, mille kohaselt kaotasid Vene relvajõud ründelennuki Su-34 koos meeskonnaga;

- Ukraina küsib Lõuna-Korealt relvi;

- USA teatab lähipäevil uuest sõjalisest abipaketist Ukrainale;

- Ukraina justiitsminister arutas USA esindajaga röövitud laste Venemaalt tagasi toomist;

- Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnangu kohasel kaotasid Vene väed viimase ööpäeva jooksul 1460 sõdurit, kuus tanki, 20 jalaväe lahingumasinat ja 26 suurtükisüsteemi.

USA annab Ukrainale veel 425 miljonit dollarit sõjalist abi

USA annab Ukrainale veel 425 miljonit dollarit sõjalist abi, teatas Pentagon reedel, päev pärast Washingtoni teadet, et tuhanded Põhja-Korea sõdurid on valmis liituma lahingtegevusega Ukraina vastu.

"Abipaketiga antakse Ukrainale täiendavaid võimekusi oma vahetute vajaduste katmiseks, sealhulgas õhutõrjevahendid, laskemoon raketisüsteemidele ja suurtükkidele, soomukid, ja tankitõrjerelvad," teatas kaitseministeerium avalduses.

Pakett, mille moodustavad USA enda varud, hõlmab ka õhk-maa tüüpi laskemoona, meditsiiniseadmeid ja varuosi, öeldi avalduses.

"Ühendriigid jätkavad tööd Ukraina vahetute lahinguvajaduste katmiseks ja Vene agressiooni tõrjumiseks," lisas ministeerium.

Luhanski väejuhatus: jutt Tšassiv Jari ja Toretski langemisest on vale

Luhanski väerühma pressiesindaja Anastasia Bobovnikova lükkas reedel ümber Venemaa teate Donetski oblastis asuva Tšassiv Jari ja Toretski vallutamise kohta.

"Me näeme palju sõnumeid venelastelt, et nad on need linnad juba vallutanud, viibivad seal ja tunnevad end seal vabalt. Ma lükkan selle teabe ümber. Vaenlane ei ole Tšassiv Jaris kanalit ületanud ega suutnud kindlustuda. Kanalit ületavad väikesed ründerühmad, üritades kanda kinnitada, võtmesõna on 'üritavad'," rääkis ta telesaates.

Kõneisik märkis, et praegu ei ole venelastel Tšassiv Jaris ega Toretskis ülekaalu. Rindejoon on nüüdseks muutunud püsikindlaks. Vaenlane ei liigu edasi.

Samas märkis Bobovnikova, et Luhanski väerühma vastutusalas on rünnakute arv veidi vähenenud, kuid vaenlane kogub reserve, toob elavjõudu ettepoole positsioonidele, varub laskemoona, valmistab ette varustust ja varustab seda elektroonilise sõja vahenditega.

"Võimalik, et mõne aja pärast, kui nad ettevalmistused lõpetavad, suureneb meie suunal rünnakute arv," märkis kõneisik ja lisas, et vaenlane kasutab oma tehnikat väga vähe.

Bobovnikova ütles, et venelased on mõnevõrra muutnud oma väikeste ründerühmade kasutamise taktikat.

"Kui varem mindi otserünnakule ja kaotati palju elavjõudu, siis nüüd on keskendutud sabotaaži- ja luurerühmadele ning nn saladustele, kus üks-kaks inimest näiteks Tšassiv Jaris üle kanali läheb ja keldritesse, aukudesse ja hävinud majadesse peitub," ütles ta.

Venemaal Stavropoli krais asuvat naftabaasi tabas droonirünnak

Venemaa lõunaosas Stavropoli krais asuvat naftabaasi tabas Ukraina droonirünnak, teatas kohalik kuberner Vladimir Vladimirov reedel.

Tegemist oli teise järjestikuse Ukraina rünnakuga Venemaa kütuse- ja energiaobjektide pihta, mis järgnes umbes seitsmenädalasele vaikusele pärast 10. septembril toimunud viimast rünnakut Tuula lähistel asuva kütuserajatise pihta.

Neljapäeval sai Ukraina droonirünnakus tabamuse ka mitu kütuse- ja energiarajatist Venemaa keskosas asuvas Baškortostanis, kus asub Venemaa juhtiva naftatootja Rosneft kontrolli all olev suur naftafirma Bašneft.

Krasnodari krais tabamuse saanud Svetlogradi naftabaasis inimohvreid ei olnud, ütles krai kuberner Vladimirov sotsiaalmeediakanalis Telegram.

Venemaa julgeolekuteenistustele lähedane Telegrami kanal Baza postitas valvekaamera video, millel on väidetavalt näha rünnak naftabaasi vastu. Video kohaselt võttis vähemalt üks mitmest kütusemahutist kiiresti tuld.

Ukraina droonirünnak tabas Ufaas asuvat naftabaasi

Ukraina tabas droonirünnakuga Venemaal Baškortostani Vabariigi pealinnas Ufaas asuvat naftatöötlemistehast, ütles vabariigi juht Radii Habirov neljapäeva õhtul.

Habirovi sõnul tabas naftatöötlemistehase rajatisi kolm Ukraina drooni, millest üks kukkus rafineerimistehasele endale. Droon tekitas minimaalseid kahjustusi ja inimohvreid pole teatatud, väitis Habirov.

Rünnakuteadet vahendanud Ukraina väljaanne The Kyiv Independent märkis, et ei saa ametniku väiteid kohe kontrollida ja Ukraina pole väidetavat rünnakut veel kommenteerinud.

Samas öeldakse sotsiaalmeedias avaldatud teadetes rünnaku kohta, et linnas kõlasid õhuhäire sireenid ja hoiatused, suleti kohalik lennujaam ning naftatöötlustehase Bašneft-Ufaneftehim töötajad evakueeriti.

Drones attacked the enterprise of the fuel and energy complex in Ufa, - rosZMI

According to local authorities, the explosions occurred in an industrial zone.

The distance is almost 1500 (!) km from the territory of Ukraine.https://t.co/Txk14R3x5i pic.twitter.com/fKZM8upvJs

— Lew Anno Suport#Israel #Ukraine 24/2-22 (@anno1540) October 31, 2024

Intsident näib olevat teine ​​kord pärast Venemaa täiemahulise sõjalise sissetungi algust Ukrainasse, kui Ukraina droonid tabasid Baškortostani rajatisi, mis asub Ukraina-Vene piirist umbes 1500 kilomeetri kaugusel.

9. mail ütles Ukraina riikliku julgeolekuteenistuse (SBU) allikas The Kyiv Independentile, et SBU juhitav kaugmaa droon tabas Gazprom Neftehim Salavati naftatöötlemistehast.

Praegu pole veel selge, millisele rafineerimistehasele droon viimase rünnaku ajal kukkus. Bašneft opereerib piirkonnas mitmeid rafineerimistehasid, mis mängivad olulist rolli Venemaa energiataristus.

Ukraina väed on alates 2024. aasta kevadest korduvalt korraldanud droonilööke, mille eesmärk on kahjustada Venemaa naftatööstust.

Viimased rünnakud toimusid mõni päev pärast seda, kui Financial Times teatas Ukraina ja Venemaa vahelistest läbirääkimistest varajases staadiumis üksteise energiarajatiste vastaste õhurünnakute võimaliku peatamise kohta. Venemaa lükkas sellise väite ümber.

Venemaa parlamendi alamkoja kaitsekomisjoni esimees Andrei Kartapolov ütles nädala alguses meediakanalile Life antud kommentaarides, et rünnakute peatamiseks ei ole läbirääkimisi peetud. "Me ei kavatse kedagi säästa," ütles ta.

Kiiev on sõja algusest saadik püüdnud jõudemonstratsiooniks regulaarselt tabada Venemaa kaugel asuvaid sihtmärke. Aprillis tabas Ukraina tootmishooneid Venemaa Tatarstani Vabariigis, piirist 1300 kilomeetri kaugusel, septembris aga väitsid Vene ametnikud, et Ukraina droonid ründasid sihtmärke polaarjoone taga asuvas Murmanski oblastis.

Ukraina digitaalteemade minister Mõhhailo Fedorov ütles aprillis, et riigis on toodetud kodumaiseid ründedroone, mis suudavad lennata üle 1000 kilomeetri ja et Kiiev intensiivistab oma jõupingutusi droonide kodumaise tootmise suurendamiseks.

Venemaa on nimetanud Ukraina rünnakuid terrorismiks, samas kui Ukraina, mis on aasta algusest Venemaa energiarajatiste pihta droonirünnakuid hoogustanud, on öelnud, et korraldab neid vastusena oma energiataristu vastu suunatud rünnakutele.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles septembris, et Venemaa on hävitanud üle poole Ukraina energiataristust. Euroopa Liidu eesmärk on taastada 2,5 GW võimsust, mis on umbes 15% riigi vajadustest, ütles ta, viidates kavandatavatele EL-i rahastatud remonditöödele.

Fossiilsed kütused on Venemaa majanduse peamised tõukejõud ja Kremli sõjamasina peamine tuluallikas. Vaatamata lääne sanktsioonidele tarnib Venemaa endiselt naftat ja gaasi teistele riikidele üle maailma, eelkõige Indiale ja Hiinale. 

Vene sotsiaalmeedias räägitakse ründelennuki kaotamisest

Venemaa sotsiaalmeediakanalites levib info, mille kohaselt kaotasid Vene relvajõud ründelennuki Su-34 koos meeskonnaga.

Mitmed Vene õhujõududega seotud militaarblogijad teatasid täna hommikul kahekohalise hävitus-pommituslennuk Su-34 kaotusest. Postituses kasutatud sõnastus annab märku, et meeskond ei jäänud ellu, kommenteeris sõjasündmusi jälgiv konto OSINTechnical.

Multiple Russian Air Force-adjacent milbloggers are reporting the loss of a Russian Su-34 fighterbomber this morning. Language used indicates the crew did not survive.

"Eternal memory brothers!" pic.twitter.com/plzfqsJqSR

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) November 1, 2024

"Igavene mälestus, vennad!" kirjutas näiteks kanalis Vojevoda vešajet (vojevood annab teada) esinev blogija, kes postitas ka Su-34 pildi.

Su-34 on Nõukogude päritolu, 1990. aastal esimese lennu teinud Vene kahemootoriline kaheistmeline ülehelikiirusega keskmaa hävitus-pommituslennuk. Su-34 põhineb  hävitajal Su-27 ja see on mõeldud peamiselt taktikaliste löökide andmiseks maal ja merel baseeruvate sihtmärkide vastu. Lennukit võib kasutatada üksik- ja rühmamissioonidel ööpäevaringselt igasuguse ilma korral. Lennuk saab lahing- ja õhuluure ülesandeid täita ka vaenlase kontrollitavas õhuruumis, kui kasutatakse vastutule ja elektroonilise sõja vastumeetmed.[

Ukraina küsib Lõuna-Korealt relvi

Ukraina küsib Lõuna-Korealt ametlikult relvi, teatas neljapäeval president Volodõmõr Zelenski intervjuus Lõuna-Korea telekanalile KBS.

Ukraina riigipea hinnangul on Kiievi ja Souli omavahelised suhted olnud seni üsna ettevaatlikud.

"Üks asi on aidata Ukrainat rahaliselt või humanitaar- ja meditsiiniabiga ja teine ​​asi on abistada relvadega. Kuid pärast seda, kui Põhja-Korea on saatnud Ukraina kodanike vastu võitlema oma sõdurid, on saanud vallutaja staatusesse, on meie taotlus otsekohene. See toimub koos minu esindajaga ja me räägime relvadest," ütles Zelenski.

"Me väga loodame, et meid aidatakse eelkõige suurtükiväe, õhutõrje ja mõne muu olulise asja osas," lisas riigipea.

Ligi 8000 põhjakorealasest sõdurit on jõudnud Venemaa Kurski oblasti piirile ja on valmis juba lähipäevil liituma lahingtegevusega Ukraina väeüksuste vastu, ütles varem päeval USA välisminister Antony Blinken.

"Kui need sõdurid peaksid lahingusse astuma või osalema lahingtoetuse pakkumises Ukraina vastu, siis muutuvad nad legitiimseteks sõjalisteks sihtmärkideks," sõnas Blinken ajakirjanikele pärast USA ja Lõuna-Korea vahelisi kõnelusi.

Venemaa on Põhja-Korea sõduritele väljaõpet andnud muu hulgas suurtükiväe ja mehitamata õhusõidukite kasutamise alal, aga ka osalemiseks jalaväeoperatsioonides ja näiteks kaevikute kaevamisel. Blinkeni sõnul on vägede ulatuslik väljaõpe märk sellest, et neid hakatakse kasutama rindeoperatsioonidel.

"Me ei ole veel näinud, et vägesid oleks kasutatud lahingutes Ukraina vastu, kuid usume, et see juhtub lähipäevil," ütles Blinken pressikonverentsil pärast vestlust Lõuna-Korea välis- ja kaitseministritega.

Põhja-Korea on saatnud Venemaale lisaks Ukrainasse sõdima suunduvatele sõduritele eelnevalt üle tuhande raketi, teatas neljapäeval Lõuna-Korea kaitseminister Kim Yong-hyun. "On tarnitud rohkem kui tuhat raketti," kinnitas Kim Washingtonis pressikonverentsil.

Kaitseminister lisas, et Põhja-Korea on ühtlasi saatnud Venemaale suurel hulgal laskemoona.

USA teatab lähipäevil uuest sõjalisest abipaketist Ukrainale

USA avalikustab lähipäevil uue sõjalise abipaketi Ukrainale, teatas neljapäeval Ameerika Ühendriikide kaitseminister Lloyd Austin.

Kaitseminister rääkis teemal pärast kohtumist Lõuna-Korea kaitseministriga. Kohtumisel arutati muu hulgas Põhja-Korea vägede kohalolekut Venemaal asuvas Kurski oblastis, millest osa on enda kätte haaranud Ukraina väed.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles varem päeval väljaande The Kyiv Independenti andmetel, et Ukrainasse on jõudnud vaid kümnendik USA kongressi aprillis heakskiidetud abist.

"Kui annad oma sõna, tuleb seda pidada," märkis Zelenski ajalehe teatel pressikonverentsil.

Zelenski sõnul pole Ukraina saanud ühtlasi NATO riikide lubatud 6-7 uut õhutõrjesüsteemi.

Zelenski ütles enne seda, et Ukraina partnerriikidele saadetud võiduplaani suletud lisas sisalduva taotluse varustada Kiievit rakettidega avaldamine ilma vastavat abi osutamata näitab vaid liitlaste otsustamatust.

"Iga plaan on tugev, kui seda toetatakse. Kui tahad öelda avalikult välja mõne üksikasja plaanis olevate kinniste lisade kohta, mis on seotud näiteks partneritelt küsitud rakettidega, siis öelge kõigepealt, et annan ja öelge seejärel kõigile, mis lisas on. Sest kui üks partneritest algul ütleb, et see on lisas, tähendab see, et ta ei taha tegelikult midagi nii väga anda, lükates otsuse seega edasi," rääkis Zelenski kohtumisel Taga-Karpaatia omavalitsusjuhtidega.

Ta märkis, et Ukraina ei ole avalikustanud kõike, mis on partneritele esitatud võiduplaanis.

"Partnerid on hakanud jagama sõnumeid juba välismaa teaberuumis. Ausalt öeldes ma seda väga ei toeta," ütles riigipea.

USA päevaleht The New York Times kirjutas teisipäeval, et võiduplaani avalikustatud lõik, mille Zelenski esitas lääneliitlastele, kätkes mittetuumaheidutuspaketti, mis näeb ette Ukrainale võimsate rakettide Tomahawk andmist.

Päev hiljem ütles Zelenski, et teave selle kohta, et Ukraina soovib Tomahawki rakette, oli konfidentsiaalne.

"Kui paljud riigid hakkasid toetama võiduplaani, siis näete, mis toimub praegu meedias – ütlevad, et Ukraina tahab või tahtis saada palju rakette, näiteks Tomahawke, jne. Aga see oli Ukraina ja Valge Maja vaheline konfidentsiaalne teave," ütles ta usutluses Põhja-Euroopa meediale.

Zelenski sõnul tähendab sellise info lekitamine seda, et partnerite vahel puudub konfidentsiaalsus.

Ukraina justiitsminister arutas USA esindajaga laste tagasitoomist

Ukraina asepeaminister ja justiitsminister Olha Stefanišõna kohtus neljapäeval USA tsiviiljulgeoleku ja inimõiguste eest vastutava aseministri Uzra Zeyaga, kellega arutas Venemaale sunniviisiliselt viidud laste tagasi kodumaale toomist ning samuti Ukraina integreerumist Euroopa Liidu ja NATO-ga, vahendas meediakanal Ukrinform.

Montrealis toimunud Ukraina rahuvalemile pühendatud inimõiguskonverentsil arutati Venemaal ebaseaduslikult kinni hoitavate ukrainlaste, kelle seas on ka kodumaalt vägisi minema viidud lapsed, tagasitoomist.

Stefanišõna teavitas Zeyat Venemaa agressiooni tõttu küüditatud või sunniviisiliselt ümberasustatud laste registri loomisest Ukrainas.

"See register on hädavajalik teabe kogumiseks, et hõlbustada laste otsimist ja tagasitoomist Ukrainasse. Platvorm võimaldab kiiret teabe kontrollimist ja andmete jagamist rahvusvaheliste organisatsioonidega," rõhutas justiitsminister.

Samuti arutati Ukraina käimasolevaid reforme Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni kontekstis. Muu hulgas keskenduti Euroopa Komisjoni hinnangule Ukraina edusammudele viimase aasta jooksul, mis esitati äsja 2024. aasta laienemispaketi aruandes. Erilist tähelepanu pöörati korruptsioonivastastele meetmetele ja edasistele sammudele tõhusa süsteemi loomiseks sarnaste kuritegude ennetamiseks. Mõlemad leppisid kokku koostöö jätkamises ja regulaarses dialoogis.

Aseminister Zeya teavitas Stefanišõnat uutest ulatuslikest USA sanktsioonidest, mis on suunatud Venemaa ja kolmandate riikide vastu, mis võimaldavad jätkata Venemaal sõda Ukraina vastu. Ühtlasi rääkis ta jätkuvatest jõupingutustest, millega tõkestatakse Venemaal kõrvalehoidmist kehtestatud sanktsioonidest.

Samuti kinnitas Zeya, et USA toetab täielikult Ukraina jõupingutusi rahvusvahelise õiguse taastamiseks.

Ukraina presidendikantselei juht Andrii Jermak rõhutas Montreali konverentsil esinedes vajadust töötada aktiivselt kõigi Venemaal kinni hoitavate tsiviilpantvangide vabastamise nimel. Konverentsil osales ka Ukraina välisminister Andrii Sõbiha.

USA valitsus kehtestas 30. oktoobril sanktsioonid mitmesajale eraisikule ja üksusele erinevates riikides, kes toetavad Venemaa sõda Ukraina vastu.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäeva jooksul 1460 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 696 410 (võrdlus eelmise päevaga +1460);

- tankid 9162 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 18 470 (+20);

- suurtükisüsteemid 20 039 (+26);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1244 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 994 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 18 088 (+25);

- tiibraketid 2628 (+1);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 28 038 (+77);

- eritehnika 3579 (+9).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.