"Kahjuks ei ole Ukraina rindejoonelt käimasoleval nädalal jälle midagi positiivset välja tuua. Venemaa Föderatsiooni relvajõud on endiselt hoidmas initsiatiivi kogu rindejoone ulatuses, mis on sundinud Ukraina relvajõudusid järk-järgult taganema," ütles Kiviselg kaitseministeeriumi pressikonverentsil.

Keskmine rünnakute arv päevas on tema sõnul jäänud võrreldes eelnevate nädalatega sarnasele tasemele, ehk ca 167 rünnakut ööpäevas.

"Enim suudavad Vene Föderatsiooni relvajõud vallutada alasid Donetski oblastis, ennekõike siis Pokrovski, Kurahhove, Vuhledari ja Velikaja Novosilka piirkondades. Viimasel nädalal on Vene Föderatsioon antud piirkondades
okupeerinud täiendavalt ca 150 ruutkilomeetrit alasid," sõnas Kiviselg.

"Lisaks on indikatsioon, et Vene Föderatsiooni relvajõud on ette valmistamas ette maavägede rünnakuid Zaporižžja oblasti piirkonnas. Tõenäoliselt on tulevates
rünnakutes seotud meile juba tuntud 76. ründedessantdiviis alalise asukohaga Pihkvas. Eesmärk oleks siis uute maa-alade vallutamine kui ka Ukraina
relvajõudude täiendav sidumine seal piirkonnas," lausus Kiviselg.

"Kokkuvõtvalt võib öelda, et Donetski piirkonnas ja Donetski oblastis on jätkuvalt murettekitavad arengud aset leidmas. Pole välistatud, et veel käesoleval aasta jooksul saavutab Vene Föderatsiooni relvajõud lokaalse läbimurde
Pokrovski, Kurahhove või Vuhledari piirkondades," ütles ta veel.

Põhja-Korea sõdurid rindel

Rääkised Põhja-Korea sõdurite saabumisest rindele, ütles Kiviselg, et Ukraina andmetel on Põhja-Korea relvajõudude 11. armeekorpuse 3000 sõjaväelast on jõudnud Kurski oblastisse, sealhulgas paarsada sõjaväelast Põhja-Korea eriüksuses.

"Antud sõdurid tõenäoliselt saabusid Vene Föderatsiooni territooriumile oktoobri alguses, kus nad ida sõjaväeringkonnas läbisid eelneva väljaõppe, mis kestis
hinnanguliselt kaks kuni neli nädalat, peale mida on alustatud nende saatmist Ukraina rindele," rääkis Kiviselg.

"Kokku peaks olema Põhja-Korea lubanud Vene Föderatsiooni saata 10 000 kuni 12 000 sõdurit, sealhulgas 500 ohvitseri ja kolm kindralit. Tõenäoliselt Põhja-Korea sõdurite jõudmine Ukraina rindele toimub etappide kaupa. Järgnevate Põhja-Korea üksuste jõudmine Ukraina rindele toimub siis järgnevate nädalate jooksul," lausus Kiviselg.

Kiviselg rääkis, et reeglina on Põhja-Korea sõdurid treenitud võitlemaks mägistes
piirkondades, see tähendab, et Ukraina territoorium ja sealne klimaatika, geograafia on neile tundmatud. "Ja samamoodi nende väljaõpe tegelikult ei eelda sellistes alades sõdimist. Väljaõpe, mis nad Vene Föderatsioonis läbivad kindlasti ei ole väga heal tasemel. Nii et me võime eeldada, et Põhja-Korea üksused kannavad Ukrainas suuri kaotusi ja eeldatavalt isegi suuremaid kaotusi, kui Vene Föderatsiooni relvajõud on siiamaani kaotanud," rääkis Kiviselg.

Vaatamata sellele on Kiviselja sõnul võimalik, et Põhja-Korea jätkab üksuste saatmist Venemaale ja Ukraina rindele. "Vaatamata sellele praegu luurekeskuse hinnang on endiselt see, et see Põhja-Korea üksuste saatmine Ukraina
rindele suurt muudatust hetkel ei too. Aga kui selline üksuste täiendav saatmine Venemaale, nende väljaõpetamine ja seejärel jõudmine Ukraina rindele jätkub pikaajaliselt, siis see kindlasti võib teatud muutusi rindejoonel tuua," kommenteeris Kiviselg.

Toomsalu: Vene vägede edasitungi ulatus sõltub sellest, kuhu enne vihmaperioodi jõutakse

Reservkolonel Hannes Toomsalu ütles, et Vene väed tungivad edasi pikalt. Kui venelastel õnnestub enne sügisvihmade perioodi vallutada Andrijivka, võivad nad edasitungiks kasutada ka rasketehnikat. Viimasel ajal on venelased rünnanud väikeste gruppidega soomuse toel.

"Kui nad jõuavad sinna teedeni välja, ühendusteni, siis kaitseliine enam ei ole seal taga. Teisest kaitseliinist nad läksid läbi pärast Vuhledari - nädala jooksul 10 kilomeetrit. Nii et ei ole midagi, mis takistaks," selgitas Toomsalu.

Põhjakorealasi ei ole Toomsalu sõnul rindejoonel veel nähtud. Kõige olulisem on tema sõnul Venemaa ja Põhja-Korea leping ja see, kel sellest rohkem kasu.

"Kuna Põhja-Koreas sõda ei ole olnud vähemalt viimased kaks põlvkonda – õpivad. Üks info, mis siin veel liikus, oli droonitootmine ja droonitööstus, kus olevat ka põhjakorealased praegu mingis tehases aktsioonis ja õpivad," rääkis Toomsalu.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on öelnud, et Põhja-Korea on Venemaale tarninud üle kolme miljoni mürsu ja raketi. Ka nende tarnetega seoses võib Venemaal olla laskemoonaspetsialiste.