Oluline esmaspäeval, 4. novembril kell 22.45:

- Zelenski: Kurski oblastisse on jõudnud 11 000 Põhja-Korea sõjaväelast;

- Ukraina teatel ületasid Venemaa inimkaotusd 700 000 piiri;

- Venemaa õpetab oma sõduritele ühishaudade kaevamist;

- Vene õhurünnakus Harkivile sai viga 14 inimest;

- Kiievisse saabunud Baerbock kinnitas Saksamaa toetust Ukrainale;

- Borrell kutsus Lõuna-Koread suurendama abi Ukrainale;

- Venemaa ehitab Kertši silla lähedale uusi kaitserajatisi;

- ÜRO peasekretär väljendas muret Põhja-Korea sõdurite pärast Venemaal;

- USA meedia hinnangul ei soovi Putin kõnelusi Ukraina teemal.

Zelenski: Kurski oblastisse on jõudnud 11 000 Põhja-Korea sõjaväelast

Ukrainaga külgnevasse Venemaa Kurski oblastisse on jõudnud 11 000 Põhja-Korea sõjaväelast, ütles esmaspäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski, avaldades kahetsust, et Kiievi lääne liitlased ei ole olnud oma reageeringutes valjuhäälsed.

"Juba 11 000 Kurski oblastis," ütles Zelenski oma igaõhtuses videopöördumises, lisades, et Ukraina luure hoiab teda kursis nende liikumisega.

"Me näeme suurenemist põhjakorealaste arvus ja mitte suurenemist meie partnerite reageeringutes," kurtis ta.

USA kaitseministeerium teatas omakorda esmaspäeval, et Põhja-Korea sõjaväelaste arv Venemaa Kurski oblastis on kasvanud paari tuhande võrra umbes 10 000 sõjaväelaseni.

"Me arvame, et KRDV sõjaväelaste üldarv Venemaal võib olla lähemal 11 000 kuni 12 000-le, neist vähemalt 10 000 on praegu Kurski oblastis," ütles Pentagoni kõneisik kindralmajor Pat Ryder ajakirjanikele.

Ryderi sõnul arvab ta, et ka ülejäänud Venemaale saabunud Põhja-Korea sõjaväelased saadetakse Kurski oblastisse. Ta rõhutas samas, et Pentagon ei saa hetkel kinnitada teateid, et põhjakorealased on juba alustanud Venemaa poolel võitlust Ukraina vastu.

Ukraina hinnangul ületas Vene sõjaväe inimkaotuste hulk 700 000 piiri

Ukraina armee igapäevase hinnangu kohaselt ületas Venemaa relvajõudude inimkaotuste hulk pühapäeval 700 000 piiri.

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 700 390 (võrdlus eelmise päevaga +1300);

- tankid 9193 (+11);

- jalaväe lahingumasinad 18 538 (+15);

- suurtükisüsteemid 20 121 (+35);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1245 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 994 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 18 280 (+93);

- tiibraketid 2629 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 28 237 (+77);

- eritehnika 3587 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Venemaa õpetab oma sõduritele ühishaudade kaevamist

Venemaa eriolukordade ministeerium avaldas uuendatud käsiraamatu sellest, kuidas sõja ajal ühishaudu kaevata.

Eelmisel nädalal avaldatud manuaal sisaldab juhiseid ja illustratsioone, kuidas kaevata haud kuni 100 surnukeha matmiseks. Selline haud peab olema 20 meetrit pikk, kolm meetrit lai ja 2,3 meetrit sügav ning nõuab 368,5 töötundi, öeldakse dokumendis.

Kasutusjuhendis täpsustatakse ka asjaolusid, mille korral on lubatud surnuid tuhastada ja kuidas minimeerida keemilist, bioloogilist või radioloogilist saastumist.

Käsiraamatu esimene versioon avaldati 2021. aastal, aasta enne seda, kui Venemaa alustas oma täiemahulist sõda Ukrainas. See sisaldas juhiseid, kuidas hävitada suur hulk hukkunuid.

Manuaali avaldamine sattus ajale, kui Ukraina andmeil on ületasid Venemaa inimkaotused 700 000 piiri. Venemaa suuri kaotusi Ukrainas on seostatud tema jalaväetaktikaga, mis tuhandete hukkunute ja haavatute hinnaga Ukraina kaitsjaid taganema sunnib.

Ohvrite korvamiseks ilma mobilisatsiooni korraldamata on Moskva pakkunud võõrtöölistele ja vaesemate piirkondade elanikele sõjaväeteenistusse tuleku ees kõrgemat rahalist tasu.

Viimati saatis Venemaa liitlane Põhja-Korea oma sõja toetuseks Ukraina vastu umbes 10 000–12 000 sõdurit.

Poolte ukrainlaste arvates on Venemaal ressurssi pikaks sõjaks

Peaaegu pooled ukrainlastest (47 protsenti) usuvad, et Venemaal on piisavalt ressurssi pikaks sõjaks Ukraina vastu, samas kui 46 protsenti usub vastupidi, et Venemaa ammendab oma ressursid peagi, näitavad Kiievi Rahvusvahelise Sotsioloogiainstituudi küsitluse tulemused.

Vene õhurünnakus Harkivile sai viga 14 inimest

Venemaa ööl vastu esmaspäeva korraldatud õhurünnakus Harkivile sai vigastada vähemalt 14 inimest, teatasid Ukraina võimuesindajad.

Viimastel andmetel kahjustas õhulöök kaubanduskeskust, kortermaju, äripindu ja autosid. Kohaliku politsei teatel on haavatute seas neli politseinikku.

Harkivi linnapea Ihor Terehhovi sõnul said rünnakus kahjustada ka elektrivarustus. Sündmuskohal käisid öösel päästetööd.

❗️Terörist işgalci Rusya'nın Harkiv'de süpermarketi hava bombası ile vurma anı. pic.twitter.com/nksOYPAx9P

— Ismail HACIOGLU (@isotrua) November 3, 2024

Venemaa piirist vaid 30 kilomeetri kaugusel Ukraina kirdenurgas asuv asuv Harkiv on olnud pidevalt korduvate õhurünnakute sihtmärgiks alates Venemaa tungimisest Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.

Reedel hukkus linnas politseijaoskonnale toimunud raketirünnakus üks ja sai haavata kümneid inimesi. Möödunud kuul korraldati Harkivi pihta 25 rünnakut, milles hukkus üheksa inimest. Enamikus neist kasutas Venemaa lennukipomme.

Terehhov teatas laupäeval, et Harkivis sai oktoobris Vene rünnakutes kannatada 380 elumaja.

Linnapea sõnul on andmeid purustuste kohta kogutud alates sõja puhkemisest, kuid linnavalitsus otsustas avaldada need esmakordselt, et näidata milliste väljakutsetega linn igapäevaselt silmitsi seisab ning milliseid jõupingutusi tehakse hoonete taastamiseks.

Näiteks purunes oktoobris Vene rünnakutes rohkem kui 4600 akent elumajadel ja üle 1700 ühiskondlikel hoonetel. Samuti sai kannatada 160 katust. Suurem osa kahjustustest on parandatud.

Kiievisse saabunud Baerbock kinnitas Saksamaa toetust Ukrainale

Kiievisse visiidile saabunud Saksamaa välisminister Annalena Baerbock kinnitas esmaspäeval oma riigi toetust Ukrainale, mis läheb vastu kolmandale sõjatalvele, kus survet riigile süvendavad Põhja-Korea relvaabi Venemaale ja Vene õhurünnakud tsiviilinfrastruktuurile.

"Astume sellele jõhkrusele vastu oma inimlikkuse ja toetusega, et ukrainlased ei saaks mitte ainult talve üle elada, vaid et nende riik jääks ellu. Sest nad kaitsevad ka meie kõigi vabadust Euroopas," ütles Baerbock esmaspäeval oma kaheksandal visiidil Ukrainasse.

Viimati mais Ukrainas viibinud Saksamaa välisminister kohtub pealinnas Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema Ukraina kolleegi Andrii Sõbihaga.

Baerbock ütles, et Saksamaa suurendas hiljuti Ukrainale antavat erakorralist energiaabi 170 miljoni euro võrra vastuseks katlamajade ja elektrijaamade pommitamisele.

Alates augustist on Venemaa intensiivistanud rünnakuid Ukraina vastu, Kiievi ametnike sõnul on proovib Moskva hävitada kütteks vajalikku elutähtsat infrastruktuuri.

Baerbock ütles, et Venemaa peab tasuma miljardite eurode suuruse kahju, mille ta on tekitanud, kuid seni, kuni seda ei juhtu, toetab demokraatlike tööstusriikide grupp G7 Kiievit umbes 50 miljardi dollari suuruse laenuga.

Borrell kutsus Lõuna-Koread suurendama abi Ukrainale

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell kutsus esmaspäeval Lõuna-Koread külastades Souli üles suurendama oma abi Ukrainale, seda eriti seetõttu, et Venemaad on asunud sõduritega toetama ka Põhja-Korea relvajõud.

"Venemaa agressioon Ukraina vastu on eksistentsiaalne oht. Korea Vabariik suudab seda kõige paremini mõista," ütles Borrell pärast kohtumist Lõuna-Korea kaitseministri Kim Yong Hyuniga sotsiaalmdeediakanalis X tehtud kommentaaris. "Oleme ühinenud oma toetuses Ukrainale. Ma julgustasin neid seda suurendama."

I met Defence Minister Kim Yong Hyun on DPRK & other common security challenges. Russia's aggression against Ukraine is an existential threat. The Republic of Korea is best positioned to understand it.

We are united in our support to Ukraine. I encouraged them to step it up. pic.twitter.com/LvKTzBXzYO

— Josep Borrell Fontelles (@JosepBorrellF) November 4, 2024

Süvenev koostöö Moskva ja Pyongyangi vahel on tekitanud Soulis arutelusid sõjaliste tarnete üle Ukrainasse. Arvatakse, et Põhja-Korea saatis Venemaale 10 000–12 000 sõdurit, et nad osaleksid sõjas Ukraina vastu. Venemaa piiriäärsesse Kurski oblastisse, mis on osaliselt Ukraina vägede käes, on väidetavalt paigutatud umbes 8000 Põhja-Korea sõdurit.

Lõuna-Korea on andnud Ukrainale humanitaarabi, kuid mitte surmavat abi, kuna riigi seadusandlus takistab otseseid relvatarneid sõjapiirkondadesse.

Mõnede meediateadete kohaselt on Lõuna-Korea varustanud Ukrainat suurtükimürskudega kaudselt, tarnides neidUSA kaudu, kuid 155-millimetriste mürskude otsetarneid praegu plaanis ei ole.

Oma visiidi ajal külastas Borrell Lõuna-Koread ja Põhja-Koread eraldavat kindlustatud demilitariseeritud tsooni. Euroopa esidiplomaat ütles, et tema eesmärk on tõsta EL-i ja Souli koostöö "järgmisele tasemele".

Venemaa ehitab Kertši silla lähedale uusi kaitserajatisi

Satelliidipildid näitavad, et Vene relvajõud ehitavad okupeeritud Krimmi poolsaarel Kertši väina silla lähedale uusi kaitserajatisi, vahendas pühapäeval uudistekanal Ukrinform seirerühma Crimean Wind informatsiooni.

"Kaitserajatiste ehitamist on näha piki silla loodeosa Krimmi poolsaare lähedal. Ehitus käib ka sillakonstruktsiooni osas Tamani poolsaare lähedal," seisis teadaandes.

Vaatlusrühm märkis, et sel viisil püüavad venelased silda kaitsta õhu- ja meredroonide ning raketirünnakute eest.

Sild ehitati Vene võimujuhi Vladimir Putini käsul pärast seda, kui Moskva poolsaare 2014. aastal annekteeris. See avati 2018. aastal ning ühendab Krimmis asuvat Kertši Lõuna-Venemaal paikneva Krasnodari kraiga.

Ukraina on teinud alates täiemahulise sõja puhkemisest 2022. aastal Kertši sillale arvukalt rünnakuid ja rünnakukatseid.

Ukraina meedia teatas suvel, et viimasel ajal saabub üha rohkem teavet, et Venemaa tugevdab ebaseaduslikult ehitatud Krimmi silla kaitset muu hulgas näiteks vanade pargastega.

Ukraina laevastiku kõneisiku Dmõtro Pletentšuki sõnul võib nende kasutamisel olla mitu põhjust. Näiteks võivad need teatud rakette kursilt kõrvale viia, sest need peavad pargaseid ekslikult sillaks.

Ukrainlaste ja krimmitatarlaste partisaniliikumise Ateš teatel paigutavad venelased Kertši silla äärde vanu praame, et kaitsta seda Ukraina meredroonide ja muude ründevahendite eest.

ÜRO peasekretär väljendas muret Põhja-Korea sõdurite pärast Venemaal

ÜRO peasekretär António Guterres väljendas pühapäeval sügavat muret teadete pärast, et Põhja-Korea väed on saadetud Venemaale ja lähetatakse tõenäoliselt lahingutesse.

"Peasekretär on väga mures teadete pärast Põhja-Korea vägede saatmise kohta Venemaale, mille hulgas nende võimaliku lähetamise kohta konfliktipiirkonda," ütles peasekretäri kõneisik Stephane Dujarric.

Oktoobri viimasel nädalal viis Venemaa üle 7000 Põhja-Korea sõduri Ukrainaga piirnevatele aladele, kinnitas laupäeval meediakanal Unian Ukraina sõjaväeluurele (GUR) viidates.

Põhja-Korea väed toodi Kaug-Idast kohale vähemalt 28 Vene õhujõudude transpordilennuki abil.

Need väed on relvastatud eelkõige 60-mm miinipildujatega ja automaatrelvadega AK-12, teatas GUR. Lisaks on GUR-i andmetel antud Põhja-Korea sõjaväelastele kuulipildujaid, snaipripüsse, tankivastaseid rakette Feniks ja tankitõrjegranaate RPK-7.

Samuti on põhjakorealased ehk "eriburjaadid", nagu neid Vene okupatsiooniarmees kutsutakse, varustatud mõnede öövaatlusseadmete, termokaamerate, kollimaatorsihikute ning binoklitega.

USA meedia hinnangul ei soovi Putin kõnelusi Ukraina teemal

Venemaa liider Vladimir Putin tõenäoliselt Ukrainaga läbirääkimiste laua taha ei istu ja seda olukorda ei muuda ka eelseisvate presidendivalimiste tulemus Ameerika Ühendriikides, märkis telekanal CNN.

Telejaama analüütikute hinnangul järgib demokraatide kandidaat Kamala Harris valituks osutumisel Ukraina suhtes suures osas ametisoleva presidendi Joe Bideni administratsiooni poliitikat.

Endine president Donald Trump on seevastu Ukraina toetamise osas kriitilisemal seisukohal ja on ühtlasi öelnud, et suudab sõja viivitamatult lõpetada.

Trumpi asepresidendikandidaadi J. D. Vance on esitanud oma nägemuse, mis telekanali asjatundjate väitel on hämmastavalt sarnane Putini soovinimekirjaga.

CNN märkis, et USA poliitika on ristteel, kuid see ei pruugi viia rahukõnelustel pöördepunktini, sest miski ei viita sellele, et Moskva on valmis läbirääkimiste laua taha istuma. Seda olenemata sellest, kellest saab Valge Maja järgmine juht.

Asjatundjad usuvad, et sõja mastaap on Moskva ja Kiievi vaheliste lihtsate läbirääkimiste jaoks liiga suur ning tegemist on palju laiema konfliktiga Venemaa ja laiemalt lääne vahel.

"Putini jaoks on Ukraina vaid vahend eesmärgi saavutamiseks ja eesmärk on veelgi piirata USA mõju rahvusvahelistes suhetes," ütles Suurbritannia mõttekoja Chatham House Venemaa ja Euraasia ekspert John Lough.

Ühendriikides toimuvad presidendivalimised teisipäeval ehk 5. novembril.