Samuti saates osalenud Isamaa esimees Urmas Reinsalu ei olnud sellise käsitlusega nõus, ent tõdes, et Trumpi välispoliitika puhul on tema jaoks üleval mitu küsimärki.

Helme sõnul on Trump sisuliselt välja öelnud, et ta sunnib ukrainlased tegema rahu Venemaaga, ähvardades Ukrainalt muidu toetus ära võtta. "Niimoodi jääks Ukrainast midagigi alles ja venelastele jääks ilmselt need alad kätte, mis nad on ära vallutanud. See on tegelikult see Trumpi rahuplaan," lausus Helme.

"See tähendab seda, et sõda meieni ei jõua," rõhutas Helme.

"Kui Harris võidab, kui ta võltsitakse võitma, siis on väga suur tõenäosus, et Euroopa idatiib suunatakse Ukrainale appi Venemaale survet avaldama. Ehk teisisõnu, ameeriklased soovivad sellisel juhul, et eestlased, soomlased, poolakad, rumeenlased läheksid sõtta Venemaaga, et Ukrainat aidata. Mina küll ei ole nõus, et me oleme see kulutatav materjal, kes demokraatide välispoliitilise näo päästmiseks saadetakse tulle," rääkis Helme.

Urmas Reinsalu Helme käsitlusega ei nõustunud. "See, mis puudutab Kamala Harrise loogikat, et ajada Ida-Euroopa rahvad vahetusse sõtta Venemaaga, siis ei, ma niisugusesse stsenaariumi küll Ameerika Ühendriikide vaates ei usu," kommenteeris Reinsalu.

Reinsalu sõnul oleks Ukraina toetamises vaja uut paradigmat, sest lääne abi Ukrainale ei ole enam piisav.

"Martin osutas siin Trumpi plaanile sundida Ukrainat osast oma territooriumist loobuma, siis ma väga loodan, et selline see plaan ei ole," lausus Reinsalu.

Helme rääkis, et kui Venemaa on saanud oma sõjatööstuse võimsalt käima, siis lääs ei ole seda tänase päevani teinud. Euroopa riikide ja ka Eesti laod on tema sõnul sõjatehnikast ja laskemoonast tühjad.

"Reaalsus on see, et kui kohe rahu ei sõlmita, siis jäädakse ka teisest poolest Ukrainast ilma. Venelased on saanud endale abi Iraanist, Hiinast, Põhja-Koreast, tegelikult enda selja taha saanud pool globaalsest lõunast. Ja lääs on ju 15 protsenti maailmast, ei ole oma sõjatööstust käivitanud ja ei ole ka poliitilist valmisolekut minna otsekonflikti NATO riikide ja Venemaa vahel," rääkis Helme.

Reinsalu vaidles taas Helmele vastu. "Sa võtad mitteobjektiivse lähtekoha, et Venemaa oleks justkui huvitatud sõjategevuse lõpetamisest. Seda ei ole ükski signaal praegu näidanud," sõnas Reinsalu.

Helme vastas sellele, et kui venelased ei ole nendel tingimustel rahuga nõus, ähvardab Trump minna Ukrainale täie jõuga appi.

Reinsalu: mulle on jäänud segaseks Trumpi käsitlus Ukraina küsimusest

Rääkides sellest, kes kellele pöialt hoiab, ütles Helme, et tema loodab Trumpi võitu.

"Pöialt hoian loomulikult Trumpile ja mul ei ole mingit kahtlust, et Trump võidab valimised ka kolmas kord, iseküsimus on see, kas tal õnnestub siis ametisse saada, sest Ameerika valimissüsteem on midagi hoopis teistsugust, kui meie ette kujutame," ütles Helme.

Reinsalu ei soovinud oma eelistust välja öelda. "Eesti poliitikute ülesanne on seista Eesti riigi huvide eest. Nii et selles küsimuses, mis puudutab Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste tulemusi, me peame olema valmis mõlemaks stsenaariumiks," sõnas Reinsalu.

"Ma lugesin mõlema presidendikandidaadi programme. Ega see ametlike programmide tase näiteks julgeolekuküsimustes aru saamaks, mida kumbki kandidaat tegelikult tegema hakkab konkreetsete kavatsustega, ega sealt välja ei loe. Küllap see on ka tahtlikult, et oma käsi vabaks jätta. Selles mõttes on mõlema kandidaadi puhul julgeolekuvaldkonnas väga palju määramatust," lausus Reinsalu.

"Ma arvan, et arukalt ei käitunud ka need Euroopa poliitikud, kes on võtnud Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel Trumpi suhtes väga kriitilise seisukoha. Atlandi-ülesele suhtele ei ole alternatiivi ja ennast ei ole Euroopal mõtet ise isoleerida," lisas Reinsalu veel.

Helme sõnul on tegelikult Trumpi eelmisest ametiajast teada, milline oli Trumpi käekiri nii välispoliitikas kui ka majanduspoliitikas. "See, et ta kirjutas hommikul kell 5 säutse, mis kogu maailma panid asja arutama, on asja üks pool. Tema poliitika oli tegelikult väga ratsionaalne ja Eesti mõistes meile kasulik," rääkis Helme.

"Kamala Harrise puhul saab öelda samamoodi. Ta on olnud neli aastat Valges majas Joe Bideni kõrval. Ja Bideni kõrvale lükkamise järel valimiskampaanias, ta on korduvalt meediale öelnud, et ta ei muudaks midagi oma poliitikast viimase kolme ja poole aasta jooksul. Tema administratsiooni platvorm on meil tegelikult silme ees," jätkas Helme.

Reinsalu sõnul on temale jäänud siiski segaseks, milline on Trumpi käsitlus välis- ja julgeolekupoliitikas. "Kui me räägime julgeolekust, siis mulle on jäänud siiski segaseks Trumpi käsitlus, mis puudutab Venemaad ja Ukraina küsimuse lahendamist. Kui ma loen Mike Pompeo plaani, et anda 500 miljardit dollarit laenuna, siis on see jõuline käekiri. Samamoodi Pompeo üleskutse, et tuleks Ukrainale anda kutse. Samas me oleme näinud tema asepresidendikandidaadi J.D. Vance'i plaani, mis on hoopis teistsugusest filosoofiast kantud. Kuidas siis Trump mõtleb Ukraina sõja ümber opereerida? Siin on tegelikult väga palju küsimärke. Meie jaoks on siin väga palju kaalul," ütles Reinsalu.

Helme rääkis, et Ukraina sõda oli Bideni ja Harrise ajal halvasti korraldatud USA sõdurite Afganistanist lahkumise järelm, sest maailma suurvõimud ei võtnud Ameerikat enam tõsiselt. "Selle otseseks tagajärjeks oli Ukraina sõda," ütles Helme.

"Meil on silme eest neli aastat käpardlikku, saamatut ja sihitut välis- ja julgeolekupoliitikat demokraatide juhtimisel, mida Trump väga ägedalt on kritiseerinud just selles võtmes, et Ameerikat ei kardeta, Ameerikat ei võeta tõsiselt. Ja sa ei saagi võtta tõsiselt sõjaväge, mille põhifookus on transsooliste admiralide edutamine ja kultuurisõja viimine sõjaväe põhifookusesse," rääkis Helme.

USA presidendivalimised toimuvad 5. novembril, tulemused hakkavad selguma 6. novembri hommikul. Vastamisi on vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump ja demokraate esindav Kamala Harris.