Venemaa nõudis Ukrainalt 2022. aasta läbirääkimistel kapituleerumist
Venemaa esitatud rahulepingu kavand Ukrainale 2022. aastal kümmekond päeva pärast täiemahulise sissetungi algust sisaldas punkte, mille täitmine oleks tähendanud sisuliselt Ukraina kapituleerimist ja selle riigi likvideerimist, selgub Raadio Vabadus veebiküljel esmaspäeval avaldatud ülevaatest.
Venemaa tegi 7. märtsil 2022 dateeritud tekstiga Ukrainale ettepaneku muutuda nukuriigiks, kaotada oma armee ja tunnustada okupeeritud piirkondi Venemaa Föderatsioonina, tõdes Raadio Vabadus.
Lepingu kavandis kohaselt pidi:
- Ukraina kuulutama välja neutraalsuse;
- Ukraina vähendama oma armeed 50 000 inimeseni, sealhulgas tohiks selles olla 1500 ohvitseri, neli laeva, 55 helikopterit ja 300 tanki. "Seda on isegi vähem kui Lukašenka armeel," märkis Raadio Vabadus;
- Ukrainal oleks keelatud arendada, toota, osta ja paigutada oma territooriumil rakette, mille lennuulatus on üle 250 kilomeetri ning tulevikus võinuks nimekirja lisada ka muud tüüpi relvi;
- Ukraina pidi tunnustama Luhanski ja Donetski oblasti halduspiirides olevate kvaasiriikide Luhanski Rahvavabariigi ja Donetski Rahvavabariigi iseseisvust;
- Ukraina pidi tasuma alates 2014. aastast hävitatud Donbassi infrastruktuuri taastamise kulud;
- Kõik Ukraina ja rahvusvahelised sanktsioonid Venemaa Föderatsioonile tühistatama ning alates 2014. aastast algatatud rahvusvahelised kohtuasjad tagasi võetama;
- Vene keelele antama Ukrainas riigikeele staatus;
- taastama Moskva patriarhaadi Ukraina õigeusu kiriku kõik omandiõigused;
- tühistatama Ukrainas dekommuniseerimine ja loobuma edaspidi nõukogude sümbolitele ja ideoloogiale keeldude kehtestamisest.
Lepingukavandit kommenteerinud Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali Venemaa ja Euraasia programmi vanemteadur Eric Ciaramella ütles, et Vene liider Vladimir Putin soovis lepinguga mitte Ukraina neutraalsust, vaid Ukraina kui iseseisva riigi neutraliseerimist. "Venemaa eesmärk oli algusest peale hävitada Ukraina võime end kaitsta," tõdes ta.
"Riik võib olla neutraalne, aga omada samas väga tugevat armeed ning olla võimeline enesekaitseks... Aga see pole see, mida Venemaa siin silmas pidas," ütles ta Raadio Vabadusele.
"Dokument oli üles ehitatud nii, nagu oleks Ukraina lahinguväljal lüüa saanud agressor, mis muidugi ei peegeldanud tegelikkust," ütles Ciaramella eelnõu kohta. "Raske öelda, kas see oli tõeline katse läbirääkimisi pidada, sest sellised tingimused poleks olnud ühelegi ukrainlasele vastuvõetavad. Need oleksid Ukraina neutraliseerinud kuni kaitsetuks muutmiseni."
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: RFE/RL