Lääne arvamusliidrid kutsusid Euroopa valitsusi Ukrainat mitte hülgama
Euroopa riigid peavad pärast USA presidendivalimisi suurendama toetust Ukrainale, et ära hoida uus Müncheni kokkuleppe sarnane sobing või Minski lepete kolmas versioon, öeldakse rohkem kui 100 lääneriikide poliitiku, teadlase ja sõjaväelase ühispöördumises, mis esmaspäeval avalikuks sai.
"Meie pakutud tegevussuund oleks, et NATO liikmetest osaleda soovivate riikide koalitsioon kohustuks suurendama sõjalist ja rahalist toetust Kiievile ning kinnitaks uuesti oma pühendumust suveräänsele Ukrainale selle piirides, mida tunnustab rahvusvaheline õigus ning keskenduks [selle juures] selgele strateegiale ja teooriale. See on hädavajalik, et hoida ära igasugused hukutavad tagajärjed Ukrainale pärast valimisi, … täita oma kohustusi alliansis ja võtta vastutus oma julgeoleku eest," öeldakse kirjas.
Selle autorid usuvad, et USA valimiste lähenedes seisavad Ukraina ja tema liitlased silmitsi kahe strateegilise ohuga. Eelkõige võib Donald Trumpi võidu korral katkeda toetus Ukrainale ning järgneda surve Kiievile, et see nõustuks valeneutraalsuse ja territoriaalsete järeleandmistega, mis jätaks Ukraina NATO-st ja Euroopa Liidust välja ning Euroopas tekiks samas geopoliitiliselt destabiliseeriv hall tsoon.
Kui aga USA-s võidab demokraatide presidendikandidaat Kamala Harris, võib pöördumise autorite hinnangul jätkuda senine punaste joonte poliitika, mis ei suuda tagada Ukraina julgeolekut ja ohustab seega samuti Euroopat.
"Selle stsenaariumi korral võib alliansis otsustavaks saada Euroopa võtmetähtsusega valitsuste fatalism, kes keelduvad uskumast, et Ukraina suudab võita ja on valmis pühenduma – parimal juhul – ainult NATO kaitse tugevdamisele vastuseks Ukraina lüüasaamisele, kuid samal ajal kahjustades tema (NATO – toim.) autoriteeti," rõhutatakse kirjas.
Avaliku kirja autorid võrdlesid mõlemat võimalust 1938. aasta Müncheni kokkuleppega (millega Suurbritannia ja Prantsusmaa andsid Natsi-Saksamaale õiguse okupeerida osa Tšehhist – toim.) ja nimetasid seda valerahuks, mis saavutati Euroopa nõusoleku abil tükeldada suveräänne riik.
"See muudaks riigi (Ukraina – toim.) suutmatuks end tulevase agressiooni eest kaitsta, ostes samal ajal lubamatult vähe aega meie enda relvastumiseks. See tooks tõenäoliselt kaasa suurema ja veelgi hävitavama sõja," on pöördumise autorid veendunud.
Rohkem kui 100 lääne poliitiku, teadlase ja sõjaväelase allkirjaga pöördumise kohaselt oleks Ukraina võidule aitamine parim viis hoida Euroopat lühiajaliselt turvalisena ja võita aega selle kaitsmiseks vajalike võimete loomiseks tulevikus.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Interfax-Ukraina