Oluline Venemaa-Ukraina sõjas reedel, 12. juunil kell 19.37:

- Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast;

- Meedia: Venemaa kütusekriis on jõudnud Siberisse ja Kaug-Itta;

- Kaheksa Venemaa lennujaama peatas tegevuse;

- Ukraina süütas õhurünnakuga keemiatehase Toljattis;

- Ukraina katkestas rünnakuga veevarustuse okupeeritud Donetski oblastis;

- Vene duumasaadik nõuab sõja lõpetamise plaani;

- USA senati komitee nõudis Ukrainale 750 miljonit dollarit julgeolekuabi;

- Economist: Ukrainas rahu saavutamine saab olema keeruline;

- Kellogg: Ukraina rahukõneluste peatumine ei pruugi halb olla;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1300 sõdurit.

Ukraina kaitseminister: alustame sõjaväe ulatusliku ümberkujundamise esimest etappi

Ukraina alustab relvajõudude ulatusliku ümberkujundamise esimest etappi, kirjutas kaitseminister Mõhhailo Fedorov oma Telegrami kanalil.

"Avame turu välisvärbamiseks, et tugevdada lahingüksusi ja päästa Ukraina sõjaväelaste elusid. Meie eesmärk on täita 30–50 protsenti ründe- ja jalaväepositsioonidest välismaalastega. Teine ​​võtmeküsimus on õiglus nende suhtes, kes on kaitseväes teeninud kõige kauem ja veetnud kõige rohkem aega lahingmissioonidel. Alustame nende järkjärgulist teenistusest vabastamist aasta lõpuks," kirjutas Fedorov.

Fedorovi sõnul on teine ​​​​etapp värbamis- ja mobiliseerimisprotsessi põhjalik ümberkujundamine.

"Me ehitame üles relvajõude, millel on selged reeglid ja mis austavad sõjaväelasi. Inimelu on suurim väärtus. Ja meie peamine ülesanne on teha kõik endast olenev, et säilitada rindel olevate sõdurite elusid. Just selline sõjavägi saab anda Ukrainale tugeva positsiooni sõja lõpetamiseks," märkis minister.

Kaitseministeeriumi veebisaidi andmetel hõlmab ümberkujundamine ka üleviimisi väeosade vahel rindel oleva sektori piires kord aastas. On ette nähtud, et kuue kuu jooksul saab teise väeosasse üle minna 50 inimest brigaadist või rügemendist ja 10 inimest üksikpataljonist.

Üleminek toimub täielikult automatiseeritult süsteemi "Armee+" kaudu 30 päeva jooksul. Pärast üleviimist kehtib kuueks kuuks keeld üle minna teise väeosasse.

Politico: Ukraina soovib liitlastelt juurde 20 miljardit dollarit

Ukraina kõrge kaitseametnik ütles veebiväljaandele Politico, et riik soovib kindlustada oma edusamme lahinguväljal ning taotleb liitlastelt täiendavalt 20 miljardit dollarit.

"Kõik näevad, et Venemaa põleb, me tahame, et see põleks veelgi rohkem, aga selleks vajame rahastamist," ütles üks ametnik Politicole. 

Politico kirjutab, et 20 miljardi dollari suurune taotlus esitatakse 18. juunil. Siis toimub Ramsteini formaadi kohtumine. Liitlastelt oodatakse panuseid vahemikus 2-6 miljardit dollarit riigi kohta. Raha tuleks lisaks Ukraina tänavusele kaitse-eelarvele, mis on umbes 85 miljardit eurot.

Ukraina kaitseministeeriumi andmetel on liitlased tänavuseks aastaks juba eraldanud 38 miljardit dollarit sõjalist abi. Täiendav 20 miljardit dollarit viiks Ukraina lähemale NATO peasekretäri Mark Rutte seatud eesmärgile anda kahepoolset abi kokku 60 miljardi dollari ulatuses.

Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast

Ukraina ründas ööl vastu reedet Venemaal Tatarstani vabariigis asuvat kahte naftatöötlemistehast.

Ukraina relvajõudude peastaabi reedese teate kohaselt puhkes mõlemas rafineerimistehases tulekahju. Tabamuse sai Nižnekamskis asuvad Tatarstani naftatöötlemistehased TANEKO ja TAIF-NK.

Among the victims of last night's successful Ukrainian strikes on Russia's industrial base was the massive Nizhnekamskneftekhim complex in Nizhnekamsk, located 1300km from Ukraine in the Tatarstan region.

Producing over 120 petrochemical products, this company ranks among the… pic.twitter.com/syoXDIzTu3

— Jay in Kyiv (@JayinKyiv) June 12, 2026

Esimene on üks Venemaa suurimaid naftatöötlemistehaseid. Selle projekteeritud rafineerimisvõimsus on üle 16 miljoni tonni naftat aastas. Tehas toodab laia valikut kütuseid ja määrdeaineid, sealhulgas diislikütust, lennukikütust ja muid naftatooteid, vahendas LIGA.net.

Ukraine's SOF Strikes Major Oil Refinery in russia's Tatarstan

SOF deep-strike units struck the Taneko oil refinery in russia's Tatarstan region overnight on June 12. Thread: pic.twitter.com/CPaT3hiMFO

— SPECIAL OPERATIONS FORCES OF UKRAINE (@SOF_UKR) June 12, 2026

TAIF-NK eristub oma väga kõrge rafineerimisvõimega. Tehas töötleb rasket, kõrge väävlisisaldusega toornaftat ja gaasikondensaati.

Lisaks kinnitas Ukraina vägede peastaap ka Samaara oblastis asuvale Togliattikauchuki tehasele purustuste tekitamist. Selle tooteid kasutatakse taktikaliste ja ballistiliste rakettide tahkekütuse, monomeeride, fraktsioonide ja kõrge oktaanarvuga bensiinilisandite tootmisel.

Meedia: Venemaa kütusekriis on jõudnud Siberisse ja Kaug-Itta

Ukraina rünnakutest Venemaa naftataristule tekkinud kütusekriis on levinud riigi lõunapiirkondadest kaugemale ja seda on tunda peaaegu kogu riigis, Moskvast Siberi ja Kaug-Idani, väidab Ukraina väljaanne RBK-Ukraina viidates Venemaa meediale ja piirkondlikele Telegrami kanalitele.

RBK-Ukraina kirjeldas, kuidas enam kui 5000 kilomeetri kaugusel Ukrainast – Irkutski oblastis, Burjaatias ja Taga-Baikali krais – on tanklaketid kehtestanud bensiini AI-92 müügile piirangu: mitte rohkem kui 20 liitrit tankimise kohta.

Siberis Krasnojarski krais ja riigi loodenurgas, Murmanski oblastis on keelatud kütuse tankimine kanistritesse.

Riigi lõunaosas Volgogradis on bensiin AI-95 Rosnefti tanktlatest kadunud – ametlikult remondi tõttu, kuid kohalikud elanikud teatavad, et kütust lihtsalt pole. Novorossiiskis on tanklates tohutud järjekorrad.

Karjalas on mõned bensiinijaamad kehtestanud ilma selgituseta ajutised piirangud.

Siberis, Novosibirski oblastis on bensiini ja diislikütuse hinnad nädalaga tõusnud 4–8 rubla võrra.

Kui tarnepuudusest teatatakse kõikjal Venemaal, siis mujal on see vähem tõsine kui lõunas. Siiski teatavad ka riigi keskosas asuvate Kurski, Belgorodi, Rjazani ja Orjoli oblasti elanikud kütusepuudusest.

Kaebusi tuleb isegi Moskvast ja Moskva oblastist. Riigi loodeosas on probleeme ka Peterburi linnas, Leningradi, Pihkva ja Novgorodi oblastis.

Vaid mõni päev tagasi peatati ajutiselt kütusemüük mõnes Krasnodari territooriumi bensiinijaamas suurenenud nõudluse ja tarnehäirete tõttu.

Lisaks on kütusepuudus ka okupeeritud Ukraina territooriumil, eriti teravalt on seda tunda Krimmi poolsaarel, mille varustamisteid on Ukraina droonirünnakut suutnud edukalt hävitada.

Kaheksa Venemaa lennujaama peatas tegevuse

Venemaal peatas ööl vastu reedet töö kaheksa lennujaama, teatas Vene uudisteagentuur Interfax, mis annab tunnistust Ukraina laiaulatuslikest õhurünnakutest.

"Volgogradi lennujaam, Kaasan, Nižnekamsk (Begiševo), Pensa, Samaara (Kurumotš), Saraatov (Gagarin), Uljanovsk (Bratajevka) ja Tšeboksarõ on töö peatanud. Kehtestatud on ajutised piirangud õhusõidukite saabumisele ja väljumisele," teatas Venemaa föderaalne tsiviillennunduse agentuur Rosaviatsia reede hommikul.

Piirangud on vajalikud lennuohutuse tagamiseks, selgitas Rosaviatsija.

Varem oli Samaara oblasti juht Vjatšeslav Fedorštšev teatanud piirkonnas operatsiooni Kavjor (Vaip) kehtestamisest, mis tavapäraselt tähendab droonitõrjet.

Ukraina süütas õhurünnakuga keemiatehase Togliattis

Venemaal Samaara oblastis Togliattis süttis ööl vastu reedet Ukraina korraldatud droonirünnaku tagajärjel suur keemiatehas.

Tabamuse sai naftakeemiatehas Togliattikauchuk. Selle peamised tooted on erineva kvaliteediga sünteetilised kautšukid, samuti süsivesinike fraktsioonid, orgaanilised ja anorgaanilised sünteesiproduktid, monomeerid, polümeerid ja bensiinilisandid.

А вот видео с пожаром на заводе Тольятти Каучук. pic.twitter.com/Yj7wMKEmFH

— Пан Пачковский (@Q0MT6pFmbVqynsM) June 12, 2026

Samaara oblasti kuberner Vjatšeslav Fedorištšev oli poole kolme paiku välja kuulutanud õhuhäire ja piirkonna õhuruum suleti tsiviillendudele.

Togliatti elanikud kuulsid vähemalt 40 minuti jooksu valjusid plahvatusi, mis panid lähedalasuvate majade aknad värisema. Sotsiaalmeedia postituste kohaselt tõusis piirkonnast musta suitsu.

Togliatti on ka varem Ukraina õhurünnakute alla langenud. 4. aprilli öösel süttisid droonirünnakute tagajärjel linnas kaks keemiatehast põlema.

Itaalia kommunisti Palmiro Togliatti järgi nime saanud linn on peamiselt tuntud Vazi autotehase asukohana.

Ukraina katkestas rünnakuga veevarustuse okupeeritud Donetski oblastis

Ukraina rünnakud on põhjustanud veevarustuse katkemise osas Venemaa kontrolli all olevast Ukraina Donetski oblastist, sealhulgas oblastikeskuses, teatas uudisteagentuur Interfax reedel kohalikule tarnijale viidates.

Veevarustus katkes Donetskis, Jasõnuvatas ja osas Makijivkas pärast seda, kui Ukraina rünnak energiainfrastruktuurile katkestas veepuhastusjaama elektritoite.

Donetski oblast on üks neljast Ukraina oblastist, mille Venemaa kuulutas 2022. aastal Ukraina sõja osana enda omaks. Venemaa president Vladimir Putin ütleb, et Venemaa väed kontrollivad nüüd enam kui 85 protsenti sellest.

Krooniline veepuudus sel territooriumil on muutunud Moskva jaoks püsivaks probleemiks.

Vene duumasaadik nõuab sõja lõpetamise plaani

Vene riigiduuma saadik hoiatas võime ühiskonna kasvava rahulolematuse eest ja kutsus esitama plaani, kuidas sõda Ukrainas lõpetada.

Illusioonide aeg on läbi. Venemaa on sotsiaalse plahvatuse äärel ja kogu vastutus selle eest langeb praegusele valitsusele, ütles Venemaa kommunistliku partei liige Vjatšeslav Marhajev.

Ta hoiatas riigi juhtkonda kasvavate sotsiaalmajanduslike riskide eest ja nõudis võimuesindajatelt avalikku plaani sotsiaalse plahvatuse ärahoidmiseks. Marhajevi sõnul on riik sotsiaalse plahvatuse äärel korruptsiooniskandaalide, pikaleveninud sõja ja tohutute kaotuste tõttu. Ta märkis, et praegust olukorda süvendab Ukraina rünnakute laienemine üha enamatesse Venemaa piirkondadesse.

Marhajev väitis ka, et Kremli võimude deklareeritud eesmärgid sõjas Ukraina vastu on muutunud – need taanduvad nüüd juba vallutatud alade hoidmisele.

Vene parlamendi alamkoja liige rõhutas, et ilma selge strateegiata võitluse lõpetamiseks süvenevad sisemised probleemid ja sotsiaalsed pinged võivad eskaleeruda sügavaks kriisiks, mis võib potentsiaalselt vägivaldselt eskaleeruda.

Seetõttu kutsus ta võimuesindajaid üles esitama praeguse olukorra lahendamiseks konkreetne ja avalik plaani.

USA senati komitee nõudis Ukrainale 750 miljonit dollarit julgeolekuabi

Ameerika Ühendriikide senati relvajõudude komitee teatas neljapäeval, et hääletas Ukrainale antava USA julgeolekuabi pikendamise ja lubatud rahastuse suurendamise poolt 750 miljoni dollarini.

Uudisteagentuuri Reuters hinnangul on see USA kongressi viimane vastulöök president Donald Trumpi valitsuse otsusele vähendada abi Ukrainale, mis võitleb Venemaa sissetungi vastu.

Vabariiklaste enamusega komitee teatas, et on lõpetanud oma versiooni riigikaitse volituste seadusest (NDAA), mis on iga-aastane Pentagoni poliitikat määrav eelnõu. See sisaldas 750 miljonit dollarit Ukraina julgeolekuabi algatuse jaoks, mille kaudu makstakse USA ettevõtetele Ukraina sõjaväele mõeldud relvade eest.

Neljapäeval avalikustatud senati tekst keelab ühtlasi NDAA poolt heaks kiidetud vahendite sidumise või kulutamise mis tahes tegevuseks, mis tunnustab kuidagi Venemaa õigusi Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumi üle. Samuti teeb see ministeeriumile ülesandeks pakkuda Kiievile luuretuge sõjaliste operatsioonide toetamiseks selle territooriumi kaitsmisel või tagasivõtmisel.

Senati komitee avaldas oma eelnõu nädal pärast seda, kui USA esindajatekoda võttis vastu õigusakti Ukrainale abi andmiseks ja Venemaale uute sanktsioonide kehtestamiseks.

Eelnõud on seaduseks saamisest siiski veel mitme sammu kaugusel. Nüüd peavad need saama eraldi heakskiidu esindajatekoja ja senati täiskoosseisudelt. Pärast seda peavad kahe komitee liikmed leppima kokku eelnõu kompromissversioonis, mis peab seejärel läbima nii esindajatekoja ja ka senati. Seejärel saadetakse see Valgesse Majja Trumpile seadusena allkirjastamiseks või vetostamiseks.

Ukraina toetajad usuvad, et eelnõu vastuvõtmine saadaks tugeva signaali USA toetusest ajal, mil Venemaa intensiivistab rünnakuid riigi vastu.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on avalikult pöördunud Trumpi poole palvega saada ballistiliste rakettide tõrjumiseks Patrioti püüdurrakette.

Ukrinformi andmetel ütles USA välisminister Marco Rubio mõni aeg tagasi, et uue sõjalise abi heakskiitmise protsess Ukrainale viiakse peagi lõpule.

NATO riigid kaaluvad Ukrainale uue 70 miljardi euro suuruse sõjalise abi paketi eraldamist, millest võidakse teatada järgmisel kuul Ankaras toimuval alliansi tippkohtumisel, teatas pühapäeval väljaanne Politico viitega NATO diplomaatidele.

Allikate sõnul näeb eelmisel kuul Saksamaa poolt levitatud ettepanek ette uut mehhanismi, mille eesmärk on suurendada Ukraina rahastamise läbipaistvust. See tuleneb mõnede riikide kaebustest, et nad kannavad Ukraina toetamise kuludest ebaproportsionaalselt suurt osa.

Economist: Ukrainas rahu saavutamine saab olema keeruline

Sõja lõpp Ukrainas ei pruugi tähendada ühemõtteliselt võidukat tulemust, vaid tugineb hoopis osapoolte vahelisele keerulisele kompromissile, kirjutas neljapäeval väljaanne The Economist, mida vahendas ukrainlaste uudisteagentuur Unian.

Samas peaks sõjajärgse lahenduse võtmeelemendiks saama Euroopa uue julgeolekuarhitektuuri kujundamine.

Autorid tõid paralleele Esimese maailmasõja lõpetanud 1919. aasta Versailles' rahulepinguga, märkides, et rahu saavutamine saab olema keeruline ja kompromissidele rajatud.

"Venemaast ei saa lüüasaanud ja alistatud riiki, kellel ei jää muud üle, kui nõustuda oma vastaste armutu diktaadiga," hindasid artikli autorid.

Selle asemel kirjeldati tulevast rahu segase ja ebarahuldavate asjade komplektina, mis on täis kompromisse, kuid millega mõlemad pooled peavad edasi elama.

Hoolimata Ukraina kõige tulihingelisemate liitlaste ehk eelkõige Balti riikide ja Poola nõudmistest ei maksta mingeid sõjareparatsioone ning Venemaa juhte ei tooda rahvusvaheliste kohtute ette.

Balti riigid ja Poola kardavad, et võivad olla ohjeldamatu Venemaa revanšismi järgmine sihtmärk.

"Rahu saab olema segane ja mitterahuldav asjade seis, täis kompromisse, mida kumbki pool ei taha vastu võtta. Ja ometi peavad nad seda tegema, kui soovitakse, et relvad vaikiksid," märkis väljaanne.

Samal ajal rõhutatakse artiklis, et sõjajärgne korraldus on seotud uue julgeolekuarhitektuuri kujundamisega Euroopas. See peaks pakkuma Ukrainale tagatisi ja mehhanisme Venemaa ohjeldamiseks, mida peaksid toetama Euroopa liitlased.

Autorid tõid näiteks ka 1919. aasta sõjajärgse süsteemi ja rõhutasid, et peamine väljakutse ei ole mitte ainult vaenutegevuse lõpetamine, vaid ka sellise süsteemi loomine, mis suudaks ära hoida uut eskalatsiooni.

"Millised on Versailles' rahulepingu õppetunnid? Üks neist on see, et rahu tagamiseks antud lubadused nõuavad mehhanisme, mis tagaksid nende elluviimise," märkisid analüütikud.

Eraldi toodi välja, et usaldusväärsed julgeolekugarantiid ja Ukraina ühinemine Euroopa Liiduga võivad saada osaks tulevaste ohtude ohjeldamise mehhanismist. Samas toonitati artiklis, et kui Euroopa Liit ei ole valmis Ukrainat vastu võtma, siis peaks ühendus seda avalikult kuulutama.

Nagu autorid märkisid, siis jäävad võimaliku rahulepingu kontuurid ebakindlaks ning Euroopa seisab keerulise valiku ees läbirääkimistel vahendaja rolli ja neis otsese osalemise vahel.

Väljaande hinnangul võib tõstatuda küsimus Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamisest, samuti osa külmutatud varade tagastamisest, mis varem plaaniti suunata Ukrainasse. Samuti ei ole välistatud arutelud diplomaatiliste suhete normaliseerimise üle. Samas on need stsenaariumid, mida mõnedes poliitilistes ringkondades võidakse tajuda reetmisena, märkis Economist.

Kellogg: Ukraina rahukõneluste peatumine ei pruugi halb olla

USA endine eriesindaja Ukrainas Keith Kellogg ütles neljapäeval, et läbirääkimiste protsess Kiievi, Washingtoni ja Moskva vahel on sisuliselt peatunud, kuid see ei ole tingimata negatiivne, edastas ukrainlaste uudisteagentuur Unian.

Kommentaaris Ukraina rahvusringhäälingu Suspilne ajakirjanikele selgitas Kellogg, et osa Ukraina suunal tegutsevatest Ameerika tippametnikest on praegu keskendunud sündmustele Iraani ümber. Eelkõige on jutt Steve Witkoffist ja Jared Kushnerist, kes osalevad vastavates diplomaatilistes jõupingutustes.

Kelloggi sõnul on äärmiselt keeruline ühendada tööd mitme keerulise rahvusvahelise kriisiga korraga.

"Praegu tegelevad nad Iraaniga ja ma usun, et läbirääkimiste protsess on tegelikult peatatud. Ja see ei ole halb. See on tegelikult hea," avaldas diplomaat arvamust.

Kellogg rõhutas, et Washingtoni tähelepanu nihkumise taustal jätkab Ukraina iseseisvalt vastupanu osutamist Venemaa agressioonile ja teeb seda üsna tõhusalt.

Rääkides sanktsioonipoliitikast, ütles endine eriesindaja, et töö Venemaa vastu suunatud piiravate meetmete kallal jätkub. Kelloggi sõnul ei ole USA sanktsioonipakett veel mingitmoodi lõplik ja surve Moskvale püsib.

Samuti kiitis Kellogg ainuüksi pooltevaheliste kontaktide hoidmise fakti ja märkis, et isegi piiratud dialoog jääb diplomaatilise protsessi oluliseks elemendiks.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1300 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 380 120 (+1300)

- tankid 12 014 (+4)

- jalaväe lahingumasinad  24 728 (+1);

- suurtükisüsteemid  43 865 (+78);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1861 (+2);

- õhutõrjesüsteemid  1417 (+1);

- lennukid 436 (+0);

- kopterid 353 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1636 (+8);

- operatiivtaktikalised droonid 344 869 (+2118);

- tiibraketid 4733 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 105 850 (+352);

- eritehnika 4280 (+3);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.