Kui praegu on demokraatidel senatis vabariiklaste ees enamus häältega 51-49, siis valimistel võivad nad sellest ilma jääda, kuna tänavu läheb ümber valimisele rohkem senaatoreid neis osariikides, mida praegu esindavad demokraadid kui neis osariikides, kust on ülemkotta valitud vabariiklane, kirjutas ajaleht The Wall Street Journal (WSJ).

Praegu tagab demokraatidele, kelle liikmeid on 100-liikmelises senatis 47, enamuse neli sõltumatult kandideerinud poliitikut, kes toetavad demokraate.

Seekord läheb senatist ümbervalimistele 33 kohta, neist 26 senaatorit taotleb tagasivalimist, kaks vabariiklast, kolm demokraati ning kaks sõltumatut ei kandideeri uuesti. Uut ametiaega taotlevast 26 senaatorist on 15 demokraadid, üheksa vabariiklased ja kaks sõltumatud.

WSJ tõi välja, et seekordsed valimised toimuvad muuhulgas kolmes osariigis –Lääne-Virginias, Montanas ja Ohios – kus 2020. aastal võitis presidendivalimised vabariiklane Donald Trump. Samuti on senati valimised viies niinimetatud kaalukeeleosariigis – Arizonas, Nevadas, Michiganis, Pennsylvanias ja Wisconsinis – kus Trumpi konkurent, praegune president Joe Biden võitis 2020. aastal vähem kui kolme protsendipunktiga.

Lisaks võib demokraatidel raskusi tekkida ka seni nende käes olnud Marylandi osariigis, kus endine vabariiklasest kuberner Larry Hogan konkureerib senise demokraadist senaatori Angela Alsobrooksiga.

Vabariiklased usuvad, et nende kandidaatide edule aitavad kaasa valijate mure inflatsiooni, piirijulgeoleku ja transsooliste küsimuste pärast, demokraadid loodavad aga abordiõiguse teemale, mis võiks mobiliseerida naisi, eeslinnaelanikke ja noori, märkis WSJ.

Senatisse valitakse kuueks aastaks igast osariigist kaks esindajat. Territooriumid, millel pole osariigi staatust, (näiteks Columbia ringkond ja Puerto Rico) esindajaid ei vali. Valimised on enamusvalimised. Iga kahe aasta järel valitakse ümber umbes kolmandik senati liikmetest.

Korraga valitakse igast osariigist ainult üks senaator ning valituks osutub enim hääli saanud kandidaat. Kandidaat peab olema vähemalt viimased üheksa aastat olnud Ameerika Ühendriikide kodanik ja vähemalt 30-aastane. Kandidaadid peavad lisaks olema alalised elanikud osariigis, kus nad kandideerivad.

Senat kinnitab ametisse ministrid ning föderaalametnikud, sealhulgas kohtunikud, ning ratifitseerib välislepingud, mis tähendab, et kui senat on presidendiga opositsioonis oleva partei kontrolli all, võib ta tugevalt takistada riigipea poliitilist tegevust. Senat koos kongressi alamkoja esindajatekojaga kinnitab seadused, kusjuures seadusi võivad algatada mõlemad kojad, ainult maksudega seotud eelnõusid senat algatada ei saa, kuid võib esindajatekoja algatatud eelnõude puhul parandusettepanekuid teha.

Samaaegselt toimuvad teisipäeval ka USA kongressi alamkoja, esindajatekoja valimised, kus valitakse kõik 435 esindajatekoja liiget. Esindajatekoja liikmed valitakse 50 osariigist vastavalt selle elanikkonna suurusele, enim kohti (53) on California osariigil.