Õppemaksu 3,1-protsendine tõus tuleb ajal, mil ülikoolide juhid kurdavad, et immigratsioonipiirangud vähendavad rahvusvaheliste tudengite arvu, mida on juba niigi mõjutanud Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust.

Haridusminister Bridget Phillipson ütles, et õppemaksu lagi kohalikele üliõpilastele tõuseb järgmise aasta augustis 285 naela (339 euro) võrra 9535 naelale (11 357 eurole).

Alates 2017. aastast on õppemaksu lagi olnud 9250 naela (11 017 eurot).

Phillipson ütles, et uus valitsus langetab karme otsuseid taastamaks kõrghariduse stabiilsust.

Ülikoolide õppemaksu kehtestas peaminister Tony Blairi leiboristide valitsus 1990-ndate aastate lõpus. Praegune Briti peaminister Keir Starmer lubas 2020. aastal leiboristide juhiks püüeldes, et ta kaotab ülikoolide õppemaksu, kuid taganes sellest võimule saades, viidates riigi rahanduse olukorrale.

Phillipson ütles ajalehele The Times, et kuna õppemaksud on olnud viimase kaheksa aasta jooksul külmutatud, on ülikoolide reaalsissetulek oluliselt vähenenud, sõltudes puudujäägi ületamiseks üha enam välistudengite õppemaksust.

"Ülikoolid on olnud sunnitud kasvavale finantssurvele reageerima kursuste ja töökohtade kärpimisega. On selge, et ilma kindla tegutsemiseta võib juhtuda hullematki. Me poleks tohtinud kunagi selleni jõuda, kuid nagu ka muudes avaliku sektori valdkondades, on järjestikused konservatiivide ministrid, kes seisid silmitsi raskete otsustega, neid ikka ja jälle edasi lükanud," ütles Phillipson.

Phillipson ütles, et ülikoolid peavad vastutasuks kõrgemate õppemaksude eest ellu viima reforme, sealhulgas tegema rohkem, et aidata vaesema taustaga üliõpilastel ülikooliharidust saada.

"Olen valmis haarama nõgesest, et tuua ülikoolide rahastamisse stabiilsust, kuid ärge kahelge: investeeringulubadus tuleb ainult koos reformilubadusega ja me töötame selle nimel, et viia kõrghariduses ellu põlvkonna suurim reform," kinnitas minister.

Briti ülikoolide ühendus (UUK), mis esindab 141 Suurbritannia kõrgemat õppeasutust, tervitas valitsuse otsust, nimetades seda õigeks asjaks.

UUK tegevjuht Vivienne Stern ütles avalduses, et kaheksa aastat samal tasemel hoitud õppemaksu lagi oli "täielikult jätkusuutmatu nii üliõpilastele kui ka ülikoolidele".

Ülikoolide õppemaks pole sisuliselt tõusnud pärast selle kolmekordistamist 9000 naelani 2012. aastal ja alates 2017. aastast on see külmutatud 9250 naelsterlingile. Kõrghariduse konsultatsioonifirma DataHE selle aasta alguses avaldatud uuringud näitasid, et õppemaksude väärtus on esimest korda langenud 2012. aasta hinnataseme mõttes alla 6000 naela.

Ülikoolid on aga seetõttu muutunud üha enam sõltuvaks välisüliõpilastest, eriti Hiinast pärit tudengitest, sest nad maksavad kõrgemat õppemaksu. Välisüliõpilased moodustasid aastatel 2021–2022 kõigist Inglismaa ülikoolide üliõpilastest 24 protsenti, kuid andsid umbes 40 protsenti õppemaksutulust.

Suurbritannias õppimiseks viisat taotlevate üliõpilaste arv aga langes juulist septembrini pärast uute piirangute kehtestamist 16 protsenti.

Eeldatavasti töötas ligikaudu 40 protsenti ülikoolidest möödunud õppeaastal puudujäägiga.

Tööpartei on käskinud kõrghariduse regulaatoril keskenduda rohkem ülikoolide rahalisele olukorrale kui sõnavabadusele, mis oli varem tooride ajal prioriteetne.

Valitsuse otsusega suureneb 3,1 protsendi võrra ka laenusumma, mida vaesemad tudengid saavad võtta oma igapäevaste kulude katmiseks.

Money Saving Expert veebilehe asutaja Martin Lewis ütles, et üliõpilaste suurimaks probleemiks oli asjaolu, et tudengite ülalpidamiseks antavad laenud ei olnud piisavalt suured. "Inglise õppelaenud ei ole inflatsiooniga sammu pidanud," kirjutas ta X-is. "Kutsun valitsust üles siduma õppemaksu tasumiseks antavad laenud suuremate elamiskuludeks anatavate laenudega. Vastasel juhul on see reaalne oht sotsiaalsele mobiilsusele, kuna sellest on tõenäoliselt rohkem mõjutatud kõige vaesema taustaga inimesed," kirjutas ta.

Eelmisel kuul avaldatud ametlikud andmed näitasid, et Inglismaal on esimest korda langenud ülikooli õppima läinud vaesema taustaga teismeliste osakaal.

Ametiühingud aga kritiseerisid õppemaksude tõstmise plaane. Ülikoolide ja kolledžite liidu peasekretär Jo Grady ütles, et plaanid olid halvasti läbimõeldud. "Võlgades õpilastelt rohkem raha võtmine ja selle andmine niigi ülemakstud, aga kehva tulemuslikkusega töötavatele prorektoritele on halvasti läbimõeldud ega suuda sektori põhiprobleeme lahendada," leidis Grady.

Üliõpilaste liidu kõrghariduse valdkonna asepresident Alex Stanley ütles: "Tudengidel palutakse arve kinni maksta, et nende ülikoolihoonetes sõna otseses mõttes põleksid tuled ja küte oleks sees ning välditaks kursuste sulgemist. See on ja saab olla ainult plaastri pealepanek. Ülikoole ei saa rahastada üliõpilaste üha suureneva laenukoormusega."

Ühendkuningriigi 141 ülikooli esindava ühenduse tegevjuht Vivienne Stern ütles aga, et kümnendi kestnud õppemaksude külmutamine on vähendanud inflatsiooni tõttu õppemaksude ja elatislaenude tegelikku väärtust umbes kolmandiku võrra, mis on nii üliõpilaste kui ka ülikoolide jaoks täiesti jätkusuutmatu.