Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et esialgne õiguskaitse kohaldati ajutiselt 4. detsembrini ning selle aja jooksul ootab kohus poolte argumente, et otsustada, kas esialgset õiguskaitset pikendada kuni hundijahi hooaja lõpuni, 28. veebruarini.

"Keskkonnaamet on siiski seisukohal, et antud huntide küttimismaht on põhjendatud. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas on ette nähtud huntide arvukuse hoidmine vahemikus 20-30 pesakonda. Riiklike seireandmete alusel saab väita, et see on ületatud," lisas Kukk.

Pikemaajalisem trend näitab, et kõrgem hundi arvukus põhjustab rohkem kahjustusi.

"Näiteks möödunud, 2023. aastal murdsid keskkonnaametile teadaolevalt hundid 1411 lammast, mis on kõigi aegade kõige suurem murdmiste arv. Reguleeritud küttimine on taganud, et huntide arvukus ei ole langenud alla kavas ette nähtud taset. Küttimise keelamine võib kaasa tuua huntide suhtes omakohtu, mis võib nende populatsioonile mõjuda negatiivselt," selgitas Kukk.

Keskkonnaameti teatel läheb hundil Eestis väga hästi ning loomade arvukus on võrreldes kolme eelneva aastaga suurenenud.

Keskkonnaamet esmaspäeval, et hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib esimese osana küttida 90 looma. Hundijahti oleks lubatud pidada 1. novembrist veebruari lõpuni.