Oluline kolmapäeval, 6. novembril kell 23.10:

- Umerov: EL-is on saanud väljaõppe üle 62 000 Ukraina sõjaväelase;

- USA ametnike sõnul astusid Põhja-Korea väed Kurskis esimest korda lahingusse;

- Luure: Ukraina droonid ründasid esmakordselt Vene sõjalaevu Kaspia merel;

- Sõrskõi sõnul andis Ukraina Kurskis Venemaale ennetava löögi;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1250 sõdurit;

- Venemaa teatas kahe Ida-Ukraina küla vallutamisest;

- Ukraina saab Saksa-Prantsuse kontsernilt uued iseliikuvad suurtükid.

Umerov: EL-is on saanud väljaõppe üle 62 000 Ukraina sõjaväelase

Euroopa Liidus on saanud väljaõppe juba üle 62 000 Ukraina sõjaväelase, ütles kolmapäeval Ukraina kaitseminister Rustem Umerov.

"Alates 2022. aasta oktoobrist on sõjalise abi missiooni EUMAM raames läbinud Euroopa Liidu riikides väljaõppe juba üle 62 000 Ukraina sõjaväelase ning selle aasta lõpuks suureneb see arv 75 000-ni," kirjutas Umerov Facebookis.

"Olen tänulik EL-i suursaadikute otsusele pikendada missiooni mandaati veel kahe aasta võrra," lisas ta pärast kohtumist EL-i poliitika- ja julgeolekukomisjoni delegatsiooniga.

Umerovi sõnul on eesmärk muuta EUMAM veelgi tõhusamaks. "Rõhutasin vajadust viia väljaõpe läbi siin, Ukrainas, mis märkimisväärselt kiirendab meie kaitsjate ettevalmistust," ütles ta.

Umerov kutsus Euroopa riike investeerima tootmisse otse Ukrainas. Ta märkis, et Ukraina on valmis sõlmima pikaajalised lepingud ja arendama ühist droonide, kaugmaarelvade ja laskemoona tootmist.

USA ametnike sõnul astusid Põhja-Korea väed Kurskis esimest korda lahingusse

Põhja-Korea väed osalesid viimastel päevadel esimest korda lahingutes Venemaal Kurskis, ütlesid kaks USA ametnikku kolmapäeval Reutersile.

Üks anonüümseks jääda soovinud ametnikest ütles, et põhjakorealased osalesid 4. novembril toimunud lahingus. Ametnikud ei öelnud, kas põhjakorealaste hulgas oli ka ohvreid, ega andnud muud lisateavet.

Luure: Ukraina droonid ründasid esmakordselt Vene sõjalaevu Kaspia merel

Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse (HUR) kamikaze-droonid ründasid esimest korda edukalt Vene vägede sõjalaevu Kaspia merel.

Luure uuendusliku erioperatsiooni tulemusena õnnestus esimest korda kahjustada Venemaa Kaspia mere flotilli, ütlesid HUR-i allikad Interfaxile.

Allikate sõnul toimus kamikaze-droonide rünnak kolmapäeva hommikul. 

Reports appeard that two warships were hit in Russian Kaspiysk.

The "Tatarstan" and "Dagestan" missile ships were reportedly damaged in a drone strike on the Caspian Fleet in Dagestan.

Small missile ships of Project 21631 Buyan-M were also damaged. https://t.co/B0Q9QBRJO9 pic.twitter.com/x06v45zlvz

— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) November 6, 2024

Ukraina riigipiirist sihtmärgini on umbes 1500 kilomeetrit.

Venemaa Dagestani vabariigis Kaspiiski linnas sai droonilöökide tagajärjel kannatada vähemalt kaks objekti.

Tõenäolistelt on jutt raketilaevadest Tatarstan ja Dagestan ning tõenäoliselt said kahjustada ka projekti 21631 väikesed raketilaevad, märkis väljaanne.

Meedia teatel sai kannatada ka üks objekt, kus baseeruvad rannikuväe üksused, sealhulgas merejalavägi. Märgitakse, et rünnatud flotill sooritas raketirünnakuid Ukrainale ning 177. merejalaväepolk osales lahingutes Hersoni ja Zaporižžja oblastis.

Operatsiooni tulemusena katkes ka Mahhatškala lennujaama tegevus.

Sõrskõi sõnul andis Ukraina Kurskis Venemaale ennetava löögi

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi sõnul kavatses Venemaa puhvertsooni loomiseks viia oma väed Põhja-Ukrainasse. Ukraina alustas augustis aga ise piiriülest rünnakut, vahendas The Kyiv Independent.  

Sõrskõi sõnul on Venemaa on alates Ukraina Kurski operatsiooni algusest kaotanud 21 000 võitlejat.

"5. novembri 2024. aasta seisuga ulatusid peaaegu kolm kuud kestnud operatsiooni käigus Kurski suunal vaenlase isikkoosseisu kaotused 20 842 inimeseni, kellest 7905 tapeti, 12 220 sai haavata, 717 vangistati," kirjutas Sõrskõi sotsiaalmeedias.

"Selle sama ajaga hävitati 1101 ühikut vaenlase relvi ja sõjavarustust, sealhulgas 54 tanki, 276 soomukit, 107 suurtükki ja miinipildujat, 5 mitmikraketiheitjat ja 659 masinat," lisas Sõrskõi.

Sõrskõi märkis, et Venemaa püüab Ukraina väge sellelt alalt välja tõrjuda, ning tuletas meelde, et vaenlane on sinna koondanud umbes 45 000 sõjaväelast.

"Ja ta üritab nende arvu suurendada. Venemaal ei jätku sel suunal oma väge, mistõttu püütakse sinna kaasata Põhja-Korea sõjaväelasi," märkis Sõrskõi.

Sõrskõi lisas, et Vene vägi tahtis haarata enda kätte suurema ala Põhja-Ukrainas Sumõ oblastis, kuid Ukraina kaitsevägi astus ennetava sammu ja jätkas vaenlase hävitamist oma territooriumil.

Varem ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski usutluses Lõuna-Korea telekanalile KBS, et Venemaa on koondanud Kurski oblastisse umbes 45 000 sõjaväelast ning Ukraina relvajõudude operatsiooni alguses oli seal vaid paar tuhat sõdurit.

Operatsioon Kurski oblastis algas 6. augustil.

Zelenski: loodetavasti toob Trumpi võit Ukraina õiglase rahu lähemale

Ukraina president Volodõmõr Zelenski õnnitles kolmapäeval Donald Trumpi USA valimiste "muljetavaldava võidu" puhul ja avaldas lootust, et presidendiks saades toob ta õiglase rahu Ukrainas lähemale.

"Hindan president Trumpi pühendumust lähenemisele "rahu jõu läbi" maailmapoliitikas. See on just see põhimõte, mis võib praktikas tuua Ukrainas õiglase rahu lähemale," ütles Zelenski sotsiaalmeedias.

Venemaa teatas kahe Ida-Ukraina küla vallutamisest

Venemaa teatas kolmapäeval Kagu-Ukrainas Kurahhove linna lähedal kahe küla vallutamisest. Vene väed vallutasid oktoobris Vuhledari linna ja liiguvad nüüd Kagu-Ukrainas kiiresti edasi.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1250 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 702 900 (võrdlus eelmise päevaga +1250);

- tankid 9214 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 18 592 (+11);

- suurtükisüsteemid 20 170 (+20);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1245 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 996 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 18 366 (+57);

- tiibraketid 2631 (+2);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 28 333 (+55);

- eritehnika 3587 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Ukraina saab Saksa-Prantsuse kontsernilt uued iseliikuvad suurtükid

Agentuuri andmetel kinnitas KNDS Deutschlandi tegevjuht Ralf Ketzel seda kohalikule meediale antud usutluses.

Ketzel täpsustas, et kontsern toodab liikurhaubitsaid Ukrainale ja veel ühele teisele rahvusvahelisele kliendile.

"Ja loodame peagi saada lepingu Bundeswehri jaoks. Esialgu on see umbes 80 masinat. Esimesed süsteemid tarnime Ukrainasse järgmise aasta aprillis," sõnas Ketzel.

Uudisteagentuur tõi välja, et Saksa-Prantsuse kontsern avas sel aastal Ukrainas filiaali, kus remonditakse Leopard 1A5 ja Leopard 2 MBT tanke ning samuti iseliikuvaid suurtükke PzH 2000 ja Gepard SPAAG.

Samuti teatas kontsern plaanist toota koos Ukraina sõjatööstuskompleksiga 155-millimeetrist suurtükkide laskemoona ja nende varuosi.