"Meie teeme edasi täpselt neid asju, mida me oleme teinud – investeerime kõvasti oma julgeolekusse, oma riigikaitsesse. Seesama Euroopa Liidu ja Ameerika omavaheline side jääb jätkuvalt alles. Ei ole ju muutunud üleöö Venemaa agressioon Ukraina vastu, ei ole muutunud rahvusvaheline julgeolekuolukord. Ja seetõttu me peame meie poolt oma asju edasi tegema," ütles Tsahkna kolmapäeval ERR-ile. "Ma tahan veel kord üle kinnitada, et meil ei ole põhjust olla sügavalt murelikud, et Eesti peaks hakkama midagi muud tegema. Eesti on nendes küsimustes on olnud aastaid väga selgel positsioonil," rõhutas ta.

Tsahkna viitas Trumpi kriitikale, et Euroopa ei panusta piisavalt kaitsevõimetesse, aga Eesti on siin üks suhteliselt suurima kaitse-eelarvega riike NATO-s. "Meie investeeringud riigikaitsesse on täna 3,4 protsenti, sellele lisaks kaitseinvesteeringute programm kaugmaa süvavõimete suhtes ja ka välispoliitikas oleme väga selgel positsioonil olnud," rääkis minister.

Küll aga ei usu Tsahkna, et Trump võiks suhted Euroopa ja NATO-ga katkestada.

"Ei, ma ei usu, et Ameerika Ühendriigid kuidagi lahkuks. Meie transatlantiline side on eksistentsiaalne ja mõlemasuunaline. Kindlasti Ameerika Ühendriigid on majanduspartner meile, aga ta on kindlasti ka maailmas julgeoleku tagaja," rääkis välisminister. "Ameerika Ühendriikidele jääb Euroopa väga selgelt kõige suuremaks liitlaseks julgeoleku- ja majanduspoliitiliselt. See, et Ameerika kuskile lahkub Euroopast, seda kindlasti ei juhtu. Ja NATO jääb jätkuvalt väga tähtsaks julgeolekuorganisatsiooniks ka Trumpi ametiajal."

Tsahkna viitas oma kogemustele kaitseministrina

Tsahkna meenutas korduvalt, et ta oli kaitseminister (2016-2017) ajal, kui Trump alustas oma esimest perioodi Ameerika Ühendriikide presidendina ning seda aega pole põhjust halvast küljest meenutada.

"Mina olin sel ajal Eesti kaitseminister, kui Trump esimest korda presidendiks sai. Siis oli sarnane olukord, et keegi ei teadnud, mida täpselt oodata. Ja siis me võtsime sama rahuliku positsiooni, et me teeme oma asju," tõdes. "See kogemus, mis mul oli ka eelmine kord kaitseministrina, kui Trump sai presidendiks, ütleb mulle, et kõigepealt las Trump saab presidendiks ja siis tulevad teod – meie ei pea oma poliitikaid, oma seisukohti muutma, me teeme õiget asja," lisas ta hiljem.

Tsahkna rõhutas, et oma eelmisel ametiajal tugevdas Trump Euroopa kaitset: "Kui me vaatame Trumpi esimest ametiaega, siis vaatamata nendele ootustele, et keegi ei tea, mis saama hakkab, siis meie regioon sai rohkem sõjalist julgeolekut, sai rohkem rahalist toetust, sai rohkem vägesid reaalselt meie pinnal. Seetõttu mul ei ole muud võrdlusbaasi kui kaitseministrina see ametiaeg, mis Trumpil oli esimest korda."

Tsahkna meenutas ka seda, et kui Trump oli esimest korda president, siis pärast seda kui Süüria diktaator oli seal 2017. aastal kasutanud opositsiooni vastu keemiarelva, käitus Trump väga otsustavalt ja tulistas Süüria vägede pihta 59 tiibraketti Tomahawk. "Sellega ta defineeris, et on otsustav president Ameerika Ühendriikide poolt, kui on konfliktsed olukorrad," tõdes välisminister.

Tsahkna rõhutas samas, et nüüd on ajad muutnud ning maailm on veel palju rahutum.

"Minu hinnangul oleme me kuskil aastas 1938, enne Müncheni kohtumist, mil [seal Adolf Hitleriga kohtunud Briti peaminister Neville] Chamberlein läks tagasi Londonisse, käes tükk paberit ja ütles, et on saabunud rahukokkuleppe. Ma väga loodan, et me ei tüüri selles suunas, vaid vastupidi, et läänemaailm paneb korralikult seljad kokku, lõpetab Venemaa agressiooni Ukrainas. Ja samamoodi saabub kahe riigi lahendus ja selgus ka Lähis-Idas, mis on teine suur konflikt," rääkis ta.

"Aga mida võib kindlasti öelda, on see, et Ameerika välispoliitika muutub reljeefsemaks," lisas välisminister.

Kriitika Trumpi väljaütlemiste suhtes

Siiski võis Tsahkna jutust leida ka kaudset kriitikat Trumpi väljaütlemiste suhtes, milles ta on lubanud lõpetada sõja Ukrainas ühe päevaga ning ähvardanud kaitsesse liialt vähe panustavaid NATO riike.

"Küll aga on küsimus see, kuidas Trump hakkab oma poliitikat kujundama Ukrainaga seoses, Venemaa agressiooniga seoses ja siin me oleme väga selgetel seisukohtadel et mingisuguseid kokkuleppeid üle Ukraina pea ilma Ukrainata ei ole võimalik teha selleks, et saavutada päriselt õiglast ja kestvat rahu," märkis ta.

"Mis puudutab Ukrainat, siis jah, need asjad, mis on välja öeldud, et siin mõne päevaga lõpetatakse Ukraina sõda - see oleks ju hea, aga see sõda peab olema lõpetatud Ukraina tingimustel ja niimoodi, et agressor on surutud tagasi oma territooriumile," lisas ta hiljem.

"Asja mõte on ju see, et Ameerika Ühendriigid kindlasti ei ole huvitatud, et Venemaa jääks agressorriigiks, sest siis see agressioon kordub. Eriti veel, kui antakse julgustavaid sõnumeid liitlaste poolt näiteks testida NATO-t, NATO ühtsust. See tähendaks ju ka otseselt siis ka meie enda olulist julgeolekuriski tõstmist. Aga meil ei ole mõtet ajast ette tõtata," rääkis välisminister.

Eesti on valmistunud Trumpi võiduks

Tsahkna kinnitas ka, et Eesti välisteenistus on töötanud nii Trumpi kui Harrise meeskonnaga, valmistudes mõlema võidu stsenaariumiks.

"Me suhtleme ja töötame aktiivselt Ameerika Ühendriikidega ja me peame aru saama, et Ameerika Ühendriigid on suur demokraatia, mis on otsustanud nüüd oma presidendi üle. Me oleme tõepoolest suhelnud ju mõlema poolega. Meie välispoliitilised seisukohad on väga selged ja meie tegevus mitte ainult sõnades, vaid ka praktikas on ju pidanud seda liini, et investeerida tugevalt oma riigikaitsesse, olla selgete sõnumite ja tegudega. Ma veel kord kordan üle, et Eesti ajab seda asja edasi, mida me oleme ajanud," rõhutas välisminister.