Julgeolekuekspert Raivo Vare sõnul ei tasuks Donald Trumpi eelseisvat presidendiaega üleliia võrrelda eelmisega, sest tal on kombeks üllatada.

"Ta tahab kindlasti juhtida protsesse rohkem kui ta seni on teinud. Ja tal ei ole enam ka neid nõndanimetatud lastehoidjaid või lasteaiahoidjaid, kes olid tema ümber eelmisel korral, näiteks julgeolekupoliitika valdkonnas McMasterid ja teised, eksole," ütles Vare.

Vare hoiatas, et kui uus administratsioon mehitatakse peamiselt lojalistidega, siis võidakse teha otsuseid, mis pole kõige tasakaalukamad.

Trumpi lubadust Ukrainas käiv sõda ööpäevaga lõpetada Vare väga tõsiseks ei pea ja näeb hoopis kahte täiesti erinevasse äärmusesse kalduvat poliitikavõimalust. Ühega suurendaks valitud president Ukraina toetamist, et ähvardada ja mõjutada Venemaad. Teine ja tõenäolisem variant on aga Vare hinnangul hoopis Ukraina abistamise lõpetamine.

"Ukrainlastel on ees rasked valikud ja see on ju teada, mis see valik on. Miinimum, mis neil täna on, kaotavad territooriumi sellisel juhul. Ja maksimum on see, et sunnitakse peale veel poliitilisi valikuid, mida vastasel korral poleks võib-olla veel tulnud. Nii et meil selles mõttes häid uudiseid sealt ei tule, sellelt rindelt ei tule mitte ühtegi head uudist," selgitas Vare.

Riigikogu väliskomisjoni liikme, endise välisministri Urmas Reinsalu (Isamaa) sõnul tuleb Eestil koos teiste Euroopa riikidega luua uue USA administratsiooniga aktiivne suhtlus ja leida Ukraina küsimuses ühisosa. Reinsalu rõhutas, et enam ei tohi teha sama viga nagu Minski lepetega, kus USA-d ei kaasatud.

"Tänane Ameerika Ühendriikide panus ei ole olnud piisav selleks, et Ukraina võidab. Järelikult, muutust on vaja, aga see muutus Eesti rahva vaates, Ukraina rahva vaates on kindlasti see, et agressor sunnitakse täies mahus taganema. Ma arvan, et see peab meie sõnum olema. Milline on nüüd Trumpi administratsiooni käsitlus ja kui pragmaatiline ta on selles loogikas, eks seda me näeme lähimas tulevikus," rääkis ta.

Reinsalu sõnul NATO julgeolekuarhitektuur toimib. Kindel on aga see, et Euroopa liitlased peavad enda kaitsega seoses jalad kõhu alt välja võtma.

"Väga oluline sõnum on meie liitlastele Euroopas, et aeg, kus sai peituda Ühendriikide selja taha julgeoleku mõttes, on läbi. Ja selles suhtes kindlasti Eestil on ette näidata väga hea lähiminevik, kus me investeerime kaitsesse rohkem kui Ameerika Ühendriigid seda teevad, nii et selle osas on kõik hästi," ütles riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (RE).